Elektri suur hinnatõus ootab aprilli alguses mitut Lääne-Virumaa ettevõtet. Kuidas hinnatõus aga tarbijate rahakotis kajastub, ei osanud praegu veel keegi öelda.
Elektri hind võib vorsti kallimaks teha
23. märts 2010, 08:37
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rakvere lihakombinaat kuulub firma juhatuse esimehe Anne Mere sõnul Eesti suurimate elektritarbijate hulka. "Meie tarbime aastas ligi 30GWh elektrienergiat," lausus Mere.
"Põhjamaades toimivat elektrienergia vabaturgu vaadates on ilmselge, et hind hakkab sõltuma nõudluse ja pakkumise vahekorrast. Meie kulutused elektrienergiale tõusevad igal juhul, aga väga raske on jooksvalt prognoosida tulevaste perioodide tegevuskulusid, kui energia hind sõltub turusituatsioonist," lisas Mere, jättes kommenteerimata, mil moel elektrienergia hinnatõus tarbija rahakotti võib mõjutama hakata.
Omanik peab aitama
OG Elektra juhatuse esimees Tarmo Terav uskus aga, et elektrihinna kallinemine tarbija jaoks erilist hinnatõusu kaasa ei too.
"Eks hinnatõus peab kusagil kindlasti kajastuma, kuid me ei saa oma toodangut teistest kallimalt müüa ja omanik peab sel juhul kahju lihtsalt alla neelama," kõneles Terav.
OG Elektra tarbib Lepnal 4,1 GWh elektrienergiat aastas, 1. aprillist tõuseb elektrienergia hind firma jaoks umbes poole võrra.
"Kolm nädalat olen hinda kaubelnud, ootan just lõplikku pakkumist," lausus Terav eile.
Terava sõnul on turul sisuliselt vaid kaks pakkujat: Eesti Energia ja Latvenergo, kusjuures viimane eelistavat oma klientidena OG Elektrast veelgi suuremaid tarbijaid.
"Kui kõik aktsiisid ja võrgutasud juurde arvestada, tuleb elektri hind meil isegi kallim kui Põhjamaades," lisas Tarmo Terav.
Vabaturult peab elektrienergiat ostma ka Rakveres tegutsev Jeld-Wen Eesti AS. Firma finantsjuht Olari Karlson ütles, et Jeld-Wen loobus Eesti Energia teenustest, sest nende pakutud hind oli liiga kõrge ja elektrit hakatakse ostma hoopis Latvenergolt.
"Nagu paljudel teistel firmadel, on ka meil sõlmitud esialgu lühiajaline leping, ootame rahunemisperioodi, sest näiteks Lätis ja Leedus hakkas pärast esimest ehmatust elektrienergia hind langema," selgitas Karlson.
Olari Karlsoni sõnul oleks Eesti ja Läti energiafirmade kõrval teoreetiliselt võimalik osta elektrit ka Venemaalt, kuid Vene pool ei ole veel organisatsiooniliselt valmis.
"Ja hind ei ole samuti kõige sobivam," lisas ta.
Elektri hinna tõusu mõju tootmisele on Karlsoni hinnangul kindlasti negatiivne.
"Aga õnneks ei ole meil energia osakaal toote lõpphinnas kuigi suur ja midagi me elektri hinnatõusu pärast siin likvideerima küll ei hakka," lausus Jeld-Weni finantsjuht.
Veekeskust ootab hinnatõus
Kõige otsesemalt võib tarbija elektrienergia hinnatõusu tunda saada Rakvere veekeskuses, mille üks omanikke Roman Kusma ütles, et ilma hinnatõusuta ilmselt hakkama ei saa.
Ka veekeskus peab alates 1. aprillist ostma elektri vabaturult, see aga tähendab elektrienergia hinnatõusu kümnetes protsentides.
"Vee saame soojaks küll gaasiga, aga kõik pumbad ja saunad töötavad ju elektriga," rääkis Kusma.
Päris 1. aprillist veekeskuse hindu veel ei tõsteta. "Vaatame, kui valusalt see meid lööb," ütles Roman Kusma, kes praeguses seisus enam niisugust kompleksi ehitama ei kibeleks.
"Kui kogu asja planeerima sai hakatud, langetas valitsus majutusteenuste käibemaksu kaheksateistkümnelt protsendilt viiele, mullu tõsteti käibemaks üheksale protsendile ja nüüd siis elektri hinnatõus ka lisaks," pahandas Kusma riigi suhtumise pärast.
Vabaturg
• 1. aprillist peab umbes 230 suurklienti, kes tarbivad ühes kohas üle 2 gigavatt-tunni aastas, ostma elektrienergiat vabaturult.
• Kehtiva seaduse kohaselt jääb keskmiste ja väikeste ettevõtete ning majapidamiste elektrihind 2013. aastani riiklikult reguleerituks.