Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Varem maakohtu juures töötanud kohtutäiturid tegutsevad nüüd vabakutseliste riigiametnikena ja peavad end ise ära majandama. Kohtutäitur Kairi Laiõun aga tõdeb, et kui inimesel ei jätku raha oma võlga ära tasuda, pole tal seda ka täiturile tasu maksmiseks.
Kohtutäitur Kairi Laiõunaga tuleb kohtuda neil, kes oma võlgu ise õigel ajal ära ei maksa.
Nii et võlgnikel on lisakulust pääsemiseks vaid üks võimalus, kõik trahvid, laenud ja võlad õigel ajal ära maksta?
Jah, siis ei ole täituril neilt vaja võlgasid nõuda. Inimesed aga peavad teadma, et kui nad oma võlga ise ära ei tasu, siis nõuab selle sisse kohtutäitur. Ja siis tuleb arvestada kohtutäituri tasuga, mis tuleb samuti võlgniku rahakotist.
Millest oleneb täituri tasu?
Sissenõutavast võlasummast. Ka väikeste politseitrahvide puhul on see maksjale suur lisakulu. Tasumäära näeb ette Kohtutäituri seadus. Näiteks kuni 1000 kroonise liiklustrahvi sissenõudmisel võib pisikesele trahvisummale lisanduda 250 krooni täituritasu. Sama raha võib täitur endale võtta kuni 5000 kroonise võla sissenõudmisel.
Mõni aasta tagasi oli probleem, et autojuht tasus trahvi ära, aga info pangast politseisse ei jõudnud ning ausad maksjad said ikkagi kohtutäituri kutse.
See probleem pole kuhugi kadunud.
Mida saab inimene sel juhul ette võtta?
Sel juhul ei aita muu, kui tuleb täiturile esitada kviitung või maksekorraldus. Seaduse järgi ei pea aga politseisse kviitungit näitama minema. Tähtis on see, et maksekorraldusel märgitaks ära ka trahvimaksja nimi. Aga kui juba täitur kutse saadab, ei aita muu, kui tuleb tasumist tõendava dokumendiga ikkagi täituri juurde tulla.
Kui aga trahv tasumata, hakkab kohtutäitur tegutsema ja võlgnik peab arvestama vähemalt 250-kroonise lisakuluga.
Ega sellest kulust muu päästa, kui et ettenähtud 15 päeva jooksul tuleb trahv ära maksta.
Kas hilisem tasumine enam ei aita?
Nii arvatakse küll, et aitab. Tihtipeale läheb inimene pärast kohtutäituri teatise saamist kiiruga maksma. Siis tuleb siia ja näitab paberit. See aga enam ei loe. Täitur nõuab sel juhul ikkagi oma tasu.
Ma saan muidugi inimeste nördimusest aru, sest ka 150-kroonise trahvi puhul tuleb võlgnikul välja käia 250 krooni lisatasu kohtutäiturile. Seaduse järgi on mul õigus see raha võtta ja eks seadus ole selleks, et seda järgida.
Mida teete siis, kui võlgnik kohtutäituri kutsest välja ei tee?
Kui ta ei ela teadaoleval aadressil või ei tee kutsest välja, avaldan kutse Ametlikes Teadaannetes, mis ilmub neljapäeval ajalehe Äripäev vahel. Vaevalt kõik alimendivõlgnikud nüüd Äripäeva loevad.
Teisalt saab pärast teate ajalehes avaldamist võla sissenõudmisega siiski algust teha. Võlgnik ei saa enam kõrvale hoida. Aga on juhtunud sedagi, et mees on elatisraha maksnud, aga naine pole mulle sellest teatanud.
Kes pöörduvad kohtutäituri poole abi saamiseks?
Politsei trahvide ja pangad laenude sissenõudmiseks. Aga ka eraisikud.
Eluasemelaene on minuni jõudnud õnneks vähe. Küll tuleb võlgu nõuda käendajailt. Selliseid laenulepinguid tehti pankades 1997. ja 1998. aastal ning need jõuavad täiturini kohtu kaudu.
Kas täitur aitab sisse nõuda ka alimente?
Seda küll. Alimentide ehk elatisraha maksuvõlgnikud aga sageli ei tea, et kui nad paariks-kolmeks kuuks maksmise katkestavad, võib täitur neilt uuesti nõuda ka 1000 krooni sissenõudmistasu.
Näiteks invaliidsuspensionist ei saa alimentegi korralikult kinni pidada, rääkimata kohtutäituri tasust.
Kuidas mustalt töötajailt raha kätte saab?
Kontrollime vara olemasolu ja pöörame nõude vara vastu. Vara alates autost kuni mobiiltelefonini saab arestida. Ja seejärel müüki panna.
Paljudel võlgnikel aga vara puudub. Võib ju algatada kriminaalasja, aga ega seegi raha juurde too, pigem vastupidi.