Päevaintervjuu: President toetub teadlastele

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Kui eile ametivande andnud president Arnold Rüütel möödunud reede õhtul Virumaa Teatajale intervjuud andis, katkestasid vestlust pidevad telefonihelinad ajakirjanikelt, kes uurisid, milline tuleb presidendi meeskond ja millal ta Kadrioru lossi elama kolib.

Küsime siis ka alustuseks, millal Kadriorgu elama kolite?

Kadrioru lossis olen ma ülemnõukogu ajast viibinud piisavalt, ma tean selle lossi ajalugu.

Tõesti, välja arvatud vahest viimased kümme aastat on seal tehtud ju eesti rahvale kahjulikke otsuseid. Ma pean silmas, et Konstantin Päts püüdis ka viibida rohkem Oru lossis.

Selle paiga ajalugu on piisavalt sünge, ma tean lausa tubade kaupa, mis seal või teises kohas on tehtud.

Loomulikult tuleb mul sinna minna, me pole veel abikaasaga arutanud, millal ja kuidas, aga lihtsalt kahju on lahkuda oma majast Tartus, mille olen enamuses oma kätega ehitanud. See on paik, kus ma puhkan. Peale selle veel muidugi Saaremaal, seal meil isiklikku maja ei ole.

Muuseas, puhanud olengi kogu aeg Eestis, meie pole perega veel kunagi välismaal puhkamas käinud.

Mõni sõna teie meeskonnast: nägin siin Andra Veidemanni ja Tarmo Mändi. Kes on kuuluvad veel teie tulevasse meeskonda?

Ütleme siis, et nemad on, jah, minu nõunike nõunikud. Meeskonnast rääkida oleks ennatlik, kuid ma juhiksin tähelepanu ühele raamatule, mis ilmus eelmisel aastal: “Eesti uue aastatuhande lävel”, alapealkirjaga “Väikerahva võimalused ja valikud”. Seal kirjutavad 40 oma ala tippspetsialisti Eesti riigist, alates geograafiast, lõpetades demograafiaga.

Ma väidan, et need tippteadlased ongi minu nii-öelda meeskond. Loomulikult ei tule nad Kadriorgu seda igapäevast tööd tegema, aga ma toetun oma otsuseid tehes just nendele inimestele.

Aga teadlaste hinnangutele lisaks kindlasti ka omavalitsustegelaste arvamusele, sest seni on side omavalitsuste ja riigivõimu vahel nõrk olnud.

Lennart Meri ehitas üles presidendiinstitutsiooni ei millestki. Kas te soovite selle institutsiooni piire muuta?

Nagu ma olen korduvalt rääkinud, tuleb teha tihedamat koostööd omavalitsustega.

Me oleme olnud väga kiire arenguga riik. Aga me oleme selle arengu eest maksnud väga ränka hinda. Nüüd on aeg küsida, kas see hind on õigustatud?

Jõulised reformid on kümne aasta jooksul viinud meid selleni, et meil on ligi 100 000 töötut, töötus toob aga kaasa alati kuritegevuse tõusu. Rusikareegel on, et töötuse kasv paar protsenti kasvatab kuritegevust ühe protsendi. Töötus toob kaasa selle, et inimeste tervis halveneb, sest elatakse ju oma elujõu arvel, see toob kaasa enesetapud.

Haigused on suurenenud just suuresti stressi tõttu. Tervikuna on tulemuseks madal sündivus - me oleme üks madalama sündivusega riike maailmas. Eesti rahvas sureb välja.

Kindlasti tuleb muutusi, aeg muutub: aeg on hakata nendele sotsiaalsetele probleemidele vastuseid otsima. Me ei tohi pead liiva alla peita, mitte halvustades saavutatut, vaid koostöös.

Kuidas saab president neid protsesse mõjutada? Kas otse valitsuse kaudu?

Veel kord, presidendi nõuandjate ringis peavad olema tippteadlased.

Me peame kõigi erakondadega looma kontaktid, mitte ainult nendega, kes Riigikogus esindatud on, vaid kõigi poliitiliste jõududega. Laiaulatuslik koostöö - alates teadlastest kuni omavalitsustegelasteni välja. See on osalusdemokraatia.

Me saame valitsusele, parlamendile anda edasi oma seisukohad, aga mitte käsutades, kategooriliselt nõudes.

Eelmine president tegi mitmeid üldsust üllatavaid otsuseid. Kas ka teie, näiteks järgmiste valimiste ajal, ei anna valitsuse moodustamise õigust valimistel kõige rohkem hääli saanud erakonnale?

See, et president annab valitsuse moodustamise õiguse enam hääli korjanud erakonnale, on hea tava, see ei ole seadus. Alles siis, kui võitnud erakond ei saa valitsuse moodustamisega hakkama, antakse võimalus järgmistele. See on poliitilise kultuuri küsimus.

Aga näiteks Taanis oli aastaid võimul vähemusvalitsus.

See näitab, et parlamendis tuleb koos töötada oma riigi ja rahva heaks, muu tegevus on taunitav, olgu see siis koalitsiooni või opositsiooni poole pealt.

Kuidas kujunevad suhted praeguse koalitsiooniga?

Ma ütlesin peaminister Mart Laarile, kui me kohtusime siin põgusalt, et mina lähtun seisukohast: kui kõigele elus on alternatiiv, siis pole alternatiivi meie riigi ja rahvuslikele huvidele.

Tegin ettepaneku sellest lähtuvalt koostööks. Kõigil on oma koht - on Laari erakonnal, on sellel erakonnal, mille liige ma olin, on Keskerakonnal, Reformierakonnal jt.

See ongi demokraatliku ühiskonna alus.

    Tagasi üles