Vald plaanib püha hiie tagastamist pärijale

Viru-Nigula vallavõim lubab osa Padaoru nõlval asuvat Tammealuse ehk Samma hiiest tagastada selle maa Tallinnas elavale õigusjärgsele omanikule, kuid maausulised teevad kõik, et muistne pühamu rahva jaoks ei kaoks.


Ahto Kaasik hiie allikal, mille vesi rahvajutu järgi inimesi tervendavat.Eile andis Härjapea Taarausuliste ja Maausuliste Koja Vanem Ahto Kaasik Viru-Nigula vallavolikogule üle avalduse, et volikogu taotleks Tammealuse hiie aluste maade munitsipaliseerimist.

Viru-Nigula vallavolikogu on korra möödunud aastal juba munitsipaliseerimistaotluse esitanud.

Pärija jätaks hiie avatuks

Viru-Nigula vallavanem Ervins Veitsurs ütles, et ta tegi mõni aeg tagasi uuesti maavalitsusele kõnesoleva maatüki kohta munitsipaliseerimise avalduse, kuid seda ei peetud seal põhjendatuks.

Ahto Kaasiku sõnul oli tegu vaid suusõnalise avaldusega ning ta leiab, et vallavanem peaks kiiresti uue ametliku avalduse esitama ja lisama kõik vajalikud paberid veenvate põhjendustega.

Veitsurs ise ei oskagi praegu asja kohta täpset seisukohta võtta, tal pole ka selle vastu midagi, kui maa tagastada. “Pärija tundub mõistlik noor inimene olevat,” ütles ta.

Tallinnas elav maa õigusjärgne omanik Kaja Kanarbik esitas osaliselt Samma hiie alla jääva maa tagastamise kohta avalduse läinud aastal. Kanarbik ütles Virumaa Teatajale, et pole selle maatüki suhtes mingeid plaane teinud, seega pole tal kavas seda maad vähemalt esialgu müüa.

“Olen kogu aeg rääkinud, et ei pane sinna mingeid keelusilte ning hiis jääb avatuks kõigile,” ütles Kanarbik. Sama kinnitas ta ka oma faksis vallavanemale.

Padaoru maastikukaitseala ulatub ka Tammealuse hiieni ning selleks, et omanik seal mingit raiet või ehitustööd saaks teha, peab olema nõusolek Lääne-Viru keskkonnateenistuselt.

Kanarbik on nõus ka asendusmaaga, kui see võimalik oleks. Vallavanem väidab, et sellega on hiljaks jäädud, võimalik olevat vaid kompensatsioon. “Seadus näeb ette maade tagastamise ja seadus on siin pärijate poolt,” kostis Veitsurs.

Kas põlisrahvas kannatab?

Taarausulised toetuvad juhtumile naabrusest, kus Sonda linnamäge ei tagastatud pärast omavalitsuse sekkumist. Kilomeetri kaugusel Samma külast on aga näiteks Võrkla hiiemägi, mille peale on lubamatult püstitatud EMT tugimast.

“See pole lihtsalt üks tagastatav maatükk, vaid koht, mis kätkeb endas mitmeid väärtusi,” on Ahto Kaasik endas kindel, lisades, et kuna tegemist on puhkeala, sotsiaal- ja ka sakraalmaaga, saab seda munitsipaliseerida küll.

Ka Maavalla Koja maavolinikule Kalle Ellerile ei mahu pähe, kuidas saab seda maad tagastada. “Põlisrahvastel on õigus maale, mida nad on asustanud, seda õigust on läbi aegade jalge alla tallatud,” ütles ta. “Kui see maa kuulus kunagi külakogukonnale, siis seda saab ka tagastada vaid külakogukonnale.”

Eller võrdles põliseestlasi aborigeenide ja indiaanlastega, keda on okupandid kõrvale lükanud. Ta nõuab, et üle riigi oleksid sellised maatükid riigi- või munitsipaalomandis.

Elleri sõnul loob Tammealuse maa tagastamine õigusjärgsele omanikule pretsedendi, mis sillutab teed teistele sellistele juhtudele ning ta lubas võidelda viimseni, et see nii ei juhtuks, tõmmates protestiaktsioonidesse kaasa ka Suurbritannia ja Soome omausulised.

Viru-Nigula teeristi lähedal asuva hiie juurde jääva allika veel arvatakse olevat raviv toime. 1989. aastal istutati hiide muinsuskaitsjate eestvõttel 150 noort tamme. Värskeim uudis hiiest kõneleb sellest, et sealt avastati oletatav koobas-saunakoda, mida soovitakse taastada.

Maavalla Koda ei pea end poliitiliseks organisatsiooniks, vaid põlisrahva vaimse pärandi hoidjaks ja taastajaks.

TAMMEALUSE HIIS: Tammealuse ehk Samma hiie puhul on tegemist muistse kohaga, kus meie esivanemad sadu või isegi tuhandeid aastaid käinud vaimujõudu kogumas ning väärtustanud seda püha paigana. 1920-ndatel aastatel käidi seal kihelkonniti särusid pidamas, nüüdseks on see looduskaunis paik saanud muu hulgas ka turismiobjektiks.

Tagasi üles