Stonehenge´ist tänaste rituaalideni

Viimasel ajal on olnud nii palju vapustavaid sündmusi, et nende kaja ja mõju on jagunud peaaegu kõigi inimeste elu segi paiskama.

Maailm ei pidavat 11. septembri terrorirünnakute järel enam endine olema. Seda oli tõepoolest tunda järgnevate päevade lehekirjutisteski.

Aeg läheb aga edasi ja sisseharjunud repliik “eks me pea kuidagi edasi elama” juhib vaatama uute sündmuste poole.

Kaose keskel vajame abi

Ja kuigi inimene vajaks elamiseks julgust, julgustust ja lootust, oleme endiselt suure kaose keskel, mis ainult hirmujudinaid naha vahele toob. Neid on enam kui küllalt. Nii vandalismiaktid kui ka vaidlused hiiepaikade pärast.

Ja allikas, kust abi võib tulla, nagu väljendab Vana Testamendi laulik, on niivõrd küsimuse alla seatud, et sellest võiks rääkida vaid kuluaarides, kuhu harv abivajaja eksib.

Me kõik vajame abi. Sestap on kirikukalendris ka aasta eelviimase ja viimase kuu kiriklikud tähtpäevad, mil peaks hingele aastapuhastust saama. Aga kas nad seda võimaldavad.

Kirikukalendris on 1. november - pühakutepäev, ja 2. november - hingedepäev ehk kõigi surnute mälestuspäev.

On teisigi päevi, aga mis sellest nii väga pasundada, ütleb nii mõnigi, keda usuasi külmaks on jätnud või kes endale vaimse kodu idamaiste müsteeriumide, teraapiate või ka kodumaise maavaimude kummardamise läbi on leidnud.

Ohtlikud pühad

Pealkirjas nimetatud kuulsal keltide kiviringil Stonehenge`il on asjaga nii palju pistmist, et selle on rajanud druiidid, kelti paganausu preestrid, kelle mõju ülalnimetatud pühadele on kõige otsesem.

Antiik-keldid tähistasid Samhaini või Kõigi Pühade Päeva. See oli seotud surma kultusega, algas 31. oktoobri õhtul ja 1. november oli kuulutatud “surma päevaks”, sest sellega tähistati suve lõppu ja talve algust.

Samhain oli surmajumal ja rituaalid olid väga julmad sisaldades loom- ja inimohvreid.

Nende n-ö praktikate mõju on laialdaselt uuritud ja on kindlaks tehtud nende äärmine kahjulikkus nii füüsiliselt (inimesi mürgitati ja heideti ohvriks rituaalsetesse lõketesse) kui ka vaimselt (rituaalidest osavõtjad jäid kurjade vaimude mõju alla).

Varane ristiusu kirik pakkus druiidide pidustuste asemele kõigi pühakute päeva.

See võimaldas vaid deemonlike jõudude edasi elamist kristlikus Euroopas ja XX sajandil on see iidne paganlus taas maad leidnud lääne kultuuris.

Inimeste enamikul, kaasa arvatud informeerimata kristlastel ei ole mingit ettekujutust sellest, et deemonlikud jõud hakkavad tegutsema, kui inimesed neid välja kutsuvad.

Ebajumalate kummardamine

Ei ole vahet, kas seda tehakse naljapärast või tõsiselt. Iga tegevus seoses halloweeniga on ebajumalate ja kurjade vaimude kummardamine. Ja palvetamine surnute eest on täielikult Jumala Sõna vastu.

Iisraeli rahvas ei ole fenomen iseeneses, vaid Jumal on võtnud neid, et demonstreerida oma kavasid inimkonna suhtes.

Oma häid plaane, nimelt. “Te olete pöördunud oma esivanemailt õpitud ebajumalate kummardamisest elava Jumala poole” ja “ärge laske end jälle panna orjaikkesse” - on selged juhtnöörid ja hoiatused mängimast tulega - kurjuse vaimumaailmaga.

Jumal ei sunni kedagi ebajumalakultusest loobuma, aga igaüks, kes seda teeb ükskõik millises vormis, ärgu imestagu kõigi tagajärgede pärast.

Hinda tuleb maksta, aga kõige põhjustaja pimeduse vürst ei kiirusta tunnistama enda osalust kogu hävingus.

Meil on võimalus valida.

Esko Süvari, Haljala kirikuõpetaja