Juhtkiri: Kastides Eesti

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Artikli foto
Foto: Reuters / Scanpix

Igal aastal panevad oma ala spetsialistid kokku eesti inimarengu aruande. Need spetsialistid valdavad lisaks statistikale ka teadmist ja oskusi näha ühiskon­nas olulisi väärtusi, nende muutumist ja mõju inimestele.


Paar aastat tagasi juhtis aruanne tähelepanu sellele, et Eestil tuleb Euroopa paremate sekka jõudmiseks püstitada uued eesmärgid, kus panustatakse rohkem teadmistesse ja koostöösse, sest senine majandusliku heaolu kasv pole kaasa toonud oodatud murrangut ühiskonna arengusse ja inimeste elukvaliteeti.



Seitse aastat tagasi märkis see, et kõige suuremad probleemid on Eestis perekonna ja lastega seotud valdkondades, ja aruande peamine sõnum oli, et meie ühis­kond vajab uut arengumudelit, märksõnaks sai "inim­näoline kapitalism".



Kui 1990ndatel oli ühis­konna ülesanne ehitada üles turumajandus ja saavutada demokraatia, mille­le järgnes ühine soov liituda Euroopa Liidu ja NATO­ga, siis nüüd, nende eesmärkide täitudes on esiplaanil erinevate gruppide huvid ning igapäevaelu raskused. On tekkinud majanduslik ja sotsiaalne kihistumine ning sellest tingitud probleemid iseenesest ei lahene.



Äsja avaldatud inimarengu aruande pea­toimetaja Marju Lauristini sõnul saab Eesti arenenud riikide liigas edasi liikuda eelkõige siis, kui kasutab raha mõistlikult ning panustab senisest enam inimestesse, sealjuures haridusse ja tervisesse.

Marju Lauristin toob välja, et peame hoidma hinge kinni, et suur tööpuudus ei hakkaks alandama oodatavat eluiga, seda just meeste seas.

Samas arutatakse riigikogus pensioniea tõstmist. Tõesti - oodake ära oodatava eluea tõus ja tõstke alles siis pensioniiga. Kindlasti mõjutab praegune olukord seda, mis saab perekondadest tulevikus. Ütleb ju aruannegi, et sotsiaalne mobiilsus väheneb.

Üha raskem on liikuda ühest ühiskonna­kihist teise. Üha rohkem sõltub inimeste elus sellest, kus ja millises peres nad on sündinud.

Ja kui nüüd ei võeta midagi ette kastistumise vältimiseks, teeme oma tulevaste pensionimaksjate ja enda elu keeruliseks.

Tagasi üles