Noored piiluvad läbi filmikaamera erisusi

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Renee Vask (vasakult), Kaisa Lumiste, Anette Parksepp ja Kewin Adosson peavad üksteise eriarvamustega leppides valmis saama filmi, mis julgustab jääma iseendaks.
Renee Vask (vasakult), Kaisa Lumiste, Anette Parksepp ja Kewin Adosson peavad üksteise eriarvamustega leppides valmis saama filmi, mis julgustab jääma iseendaks. Foto: M eelis Meilbaum

Haljala noored tegelevad koolivaheajal silmadele kasuliku juurviljaga - nimelt valmib neil lühifilm "Daucus carota" ehk porgand, mis püüab inimeste silmi avada erisuste suhtes.


Filmitegemise algus läheb tagasi mullu aprillis Haljalas toimunud tulevikulinna mänguni, kus tekkis idee luua kohaliku noortekeskuse juurde multimeediatuba. Sealt saadi innustust ja keskuse toonane juhataja Gerttu Aavik kirjutas projekti ning nüüd oli noortel võimalik LEADER-programmi toel osaleda foto- ja filmikoolitustel.

Kursuse filmiosa lõpuks valmib lühifilm, mille lintivõtmisega noored koolivaheajal tegelevad. Kursuse juhendaja Taavi Lehari rõhutas, et tulemusest olulisem on küll protsess - teha läbi kõik filmi valmimiseks vajalikud etapid ja õppida koos töötama -, aga kui lühifilm tuleb hea, võib sellele ka väljundeid otsida.

Pikad päevad

Mängufilmi stsenaariumi on kirjutanud Kaisa Lumiste ja Anette Parksepp. Filmis pealkirjaga "Daucus carota", mis tähendab metsikut porgandit, astuvad Anette Parksepa sõnul üles väga omanäolised noored inimesi. "Aedporgand on daucus carota sativus, aga otsustasime viimase sõna ära võtta, et paremini kõlaks," ütles Kaisa Lumiste.

"Ebatavaline film, mille mõte on see, et inimesed oleksid sellised, nagu nad on," lisas ta.
Lisaks neile on filmi autorite seas veel Renee Vask ja Kewin Adosson, kes ütles, et kursusele tõi teda väga lihtne põhjus - filmi tegemine lihtsalt meeldib. "Eks on varemgi klippe teha ja monteerida proovitud," lisas ta.

Kursusel räägiti filmiajaloost, käidi läbi kõik filmi valmimise etapid. Taavi Lehari on juhendajana enda suhtes väga kriitiline. "Olen üritanud edasi anda mulle kursustel antut," ütles ta. Akadeemilise loengu asemel arutati asju koos läbi.

Algselt oli huvilisi tunduvalt rohkem kui neli. "Nad tulid kohale vist valede ootustega, et hakkame kohe filmi tegema ja näitlema," arvas Lehari.

Sestap korraldasid nad eelmisel kolmapäeval noortekeskuses casting'u, et leida kümme osatäitjat ja samuti taustategelasi.

"Sellega väga vedas, et tulid kohale täpselt sellised inimesed, kes sobivad rollidesse," ütles Anette Parksepp. Nii saavad filmitegemisest osa ka need, kes alguses kursustel käimisest loobusid.

Noortele autoritele tähendab koolivaheaeg nüüd pikki pingelisi võttepäevi. Kaamera taga saavad seista kõik ja juhendaja püüab võimalikult vähe sekkuda. "Esimest filmi on selles suhtes raske teha, et võtteplatsil saab iseenesest nii palju "kino", et on raske välja mõelda, mis lõpuks reaalselt filmile jääb," selgitas Taavi Lehari, et natuke tuleb juhendajal siiski sekkuda. Montaaž jääb ehk ühe inimese õlule. "Seda on raske mitmekesi teha."
Esimest korda tulid noored kokku mullu 1. oktoobril ja lõpetada plaanitakse 30. aprillil. "Võtame siis kursuse kokku ja vaatame lisaks filmi esilinastusele ka varem tehtu üle," ütles Taavi Lehari.

Õpetab koostööd

Renee Vask arvas, et koostöö, mida kursusel harjutati, ongi kogu filmitegemise juures üks keerulisemaid aspekte - et oskaks end väljendada ja sealjuures tülli ei läheks. "Me oleme väga erinevad inimesed ja arvamused lähevad lahku," lisas ka Kaisa Lumiste.

"Mõtlesin, et nii ei arene tolerantsus teiste suhtes, kui igaüks oleks kursuse lõpus filmi teinud. Üksi olles võtad ise vastutuse: kui on hea film, siis oled tubli, kui halb, siis vastutad ise. Neljakesi on see keerulisem," selgitas Taavi Lehari.

"Ma olen tähele pannud küll, et pärast kursusel osalemist olen hakanud märkama, et mõni film on näiteks hästi filmitud, mitte ainult seda, mis filmis toimub," tunnistas Kaisa Lumiste, kelle sõnul pole see, et kursusel osalejaid lõpuks vähemaks jäi, siiski tingitud asjaolust, et noori mitte miski ei huvitaks. Huvialasid, mille vahel valida, on lihtsalt palju. "Raske on leida midagi sellist, eriti väikses kohas, mis kõiki huvitaks," lisas Anette Parksepp.

Projekt
• MTÜs Haljala Noortekeskus on lõppemas LEADER-programmi toel toimunud foto- ja filmikoolitus.
• Meediakoolitus õpetab ühiselt tegutsema ning noortele oli sellel osalemine tasuta.


Märksõnad

Tagasi üles