Karm talv kurnas metsafirmasid

Tänavune talv ei soosinud metsatöid. Foto: Margus Ansu

Tänavune lumerohke ja pakaseperioodidega talv oli kurnav ka metsafirmadele, kellele karmid ilmaolud tekitasid lisakulutusi, samuti raskendasid metsatöid.

Vajangul asuva ASi Kasepuu saeveski omanik Marmelt Riibe ütles, et tänavune erakordselt rohke lumega talv tegi metsatööd keeruliseks.

"Kuigi nii küttepuude kui ka ümarpalgi hind on tõusnud, ei katnud see ikkagi lisakulutusi, mida tuli teha puidu hankimiseks metsast," rääkis Riibe.
Küttepuude hinnatõusu põhjendas Riibe eelkõige puidu kasutuselevõtuga Narva elektrijaamade kütmisel.

Plaanitust vähem

Rasked lumeolud tingisid selle, et metsatehnikale kulus kütust eelnevate lumevaeste talvedega võrreldes tunduvalt rohkem. "Raielankidele juurdepääsuteede lahtihoidmine nõudis palju aega ja vaeva. Metsatehnika läks sagedamini rikki ja vajas remonti, mis omakorda tõi lisakulutusi. Talveks kavandatud metsatöödest sai neis tingimustes ära tehtud kõigest kolmandik," märkis Riibe.

Fonda Invest OÜ tegevjuht Indrek Strauch kinnitas sama, et karmi talve tõttu vedas alt nii tehnika kui kannatas saemeeste tööjõudlus. "Osa talvel plaanitud metsatöödest jäigi tegemata," ütles Strauch.

Firma Multi Varius juhatuse liige Harles Nurme rääkis, et lumeolude tõttu muutus odava paberipuu lõikamine mõttetuks.

"Kulutused selle tootmiseks oleks ületanud tulusid," põhjendas Nurme. Peale selle, et masinad kippusid üles ütlema, nõudis töötamine talvises metsas meestelt ka suuri jõupingutusi.

"Langetatud puud kukkusid sügavasse lumme ja nende laasimine ning saega tükeldamine oli väga raske ja aeganõudev. Hoolikalt tuli kaaluda, kuidas metsatöid efektiivsemalt teha ja millistel lankidel, et mitte kahjumisse jääda," kõneles Nurme.
Üldiselt oli lõppenud talv Multi Variuse müüginumbritele siiski edukas.

Küttepuu läks hästi

"Suvel tehtud kuivade küttepuude varud õnnestus kõik maha müüa. Tavapärasest külmema talvega tekkis ka suurem nõudlus küttepuude järele ja asjatundlik tarbija otsustas kuivade puude kasuks," selgitas Nurme.

Rakvere Metsaühistu juhatuse esimees Lauri Salumäe kommenteeris, et harvester'ide tööd tänavune lumerohke talv ei seganud, küll aga oli raske töötada tavalisel saemehel. "Kuid käsitsitööd jääb aastatega järjest vähemaks, sest peale tulevad nüüdisaegsed masinad," lausus Salumäe.

Temagi arvates oli metsatööde puhul kulukas ja keeruline tagada lankidele juurdepääsuteede korrashoid. "Samuti kannatas pakase tõttu metsatehnika töökindlus," lisas Salumäe.

Kuid parajate külmakraadidega lumerohkel talvel oli Salumäe sõnul metsameeste jaoks plussegi. "Külmunud maa võimaldas ligipääsu nendele soisematele metsaaladele, kuhu pehmetel talvedel polnud võimalik raskete masinatega pääseda. Ja selles suhtes oli möödunud talvel metsamehe jaoks igati positiivne pool," leidis Salumäe halva kõrval ka midagi head.

 INFO

• Metsamaa pindala 2 143 100 hektarit, metsad moodustavad 47,4% Eestimaa pindalast, männikud 39%, kaasikud 29%, kuusikud 22% metsade pindalast.