Faasan maandus taluõuele

Igal juhul on eile Feliks Loiti taluõuel maandunud jahifaasan liigikaaslaste seas kangelane: tuli, kust ta tuli, aga ta oli poolmetsiku faasani kohta ette võtnud tavatult pika teekonna.

Jahifaasan pole Eesti metsades suur haruldus, kuigi looduslikult ta siin ei ela. Faasaneid kasvatatakse farmides, kust nad aeg-ajalt plehku panevad.

Samuti peetakse neile sportlikku jahti: kasvandusest pärit faasanid lastakse metsa lahti ning jahimehed püüavad neid siis tabada. Mõned linnud pääsevad sellistelt üritustelt eluga ja püüavad metsaoludega kohaneda.

Lääne-Virumaal peeti viimati faasanijahti suvel Assamalla kandis.

Pakkus tangu ja õunu

Tiiu Üle seirab faasanit, kes üritas fotogaafi eest üsna abitul moel peitu pugeda.Feliks Loiti ja Tiiu Üle majapidamine asub Kadrina vallas, üsna inimtühjas kohas Valgejõe lähistel.

Võõrapärase väljanägemisega kana suurust lindu märkas Tiiu Üle esimest korda eile. “Ma ei osanud muud arvata, kui et ta ikka vist faasan on,” oletas Üle. “Paistab olevat inimesega harjunud, lasi mind paari meetri kaugusele.”

Millal täpselt faasan tuli, seda ei osanud Üle öelda, sest üleeile polevat kedagi kodus olnud. Külakostiks pakkus Tiiu Üle faasanile lõunaeesti tangu ning õunu, mida lind isukalt nokkima hakkas.

Faasani kurb saatus

Jahispetsialist Ahto Elmi oli pisut üllatunud, kui kuulis, et faasan nii kaugesse maanurka on sattunud. “Faasan on ikka enam-vähem kodulind, ega ta suuri sõite ette ei võta,” selgitas ta.

Elmi arutles, kust külaline pärit võib olla. “Assamalla jahist pääses kolm lindu, aga minu teada jõudsid nad kõik kellegi kohaliku hoole alla ja elavad seal praegugi,” rääkis ta. “Lisaks oleks Assamallast tal liiga kauge tulla. Kasvandused on veel Ida-Virumaal ja Mahtras, kuid need asuvad hoopis kaugel.”

Ainsa reaalse võimalusena pakkus Elmi, et faasan tuli Nõmmküla kandist, kus kohaliku jahisektsiooni esimees Tiit Kallis samuti nimetatud linde kasvatab.

Virumaa Teatajal õnnestus kaudseid teid mööda teada saada, et Kallise juurest on tõesti paar faasanit plehku pannud.

Kuulnud, et reeglina satuvad kasvandustes suureks saanud faasanid püssitoru ette, oli Tiiu Üle päris nördinud: “Milleks selline jaht? Rikaste lõbu? Mis sellist tappa, mina laseks pigem endale kuuli pähe.”

Nähes faasani abitut põgenemist Virumaa Teataja fotograafi eest, on siinkirjutaja Tiiu Ülega ühel arvamusel.

Ahto Elmi sõnul metsa sattunud faasanid Eestis talve üle ei ela. “Oleneb muidugi talvest,” rääkis ta, “aga nad on ikkagi käest söödetud linnud, nad jäävad nälga. Tal on ka kaks suurt vaenlast - rebane ja kull. Esimese eest pääseb veel puu otsa, aga teise eest mitte kusagile.”

FAASANID: Aasia päritolu kanalised, looduses umbes 50 liiki. Hübriidse päritoluga jahifaasanit kasvatatakse paljudes maades poolmetsiku jahilinnuna.

Faasanil on palju looduslikke vaenlasi, seepärast pole liik ka Eestis levinud.