/nginx/o/2010/02/25/322160t1h36d4.jpg)
Kevadine sulavesi on juba hakanud tõstma Eesti lõuna- ja läänepoolsete jõgede veetaset, kuid Põhja-Eesti jõgedel, Emajõel ja Narva jõel on veetase veel tavapärane.
Sulavesi tõstab veetaset ja ohustab üleujutustega
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti meteoroloogia ja hüdroloogia instituudi andmetel oli kevade alguspäeval, 20. märtsil kõige rohkem lund Kirde-Eestis, Pandivere kõrgustiku idaosas ja Alutagusel, kus lumikatte paksus oli valdavalt üle 60 cm.
"Olulisem kui lumikatte paksus on aga lume tihedus ehk veevaru lumes," ütles keskkonnaministeeriumi veeosakonna spetsialist Rene Reisner.
"Talvine kohev lumi on vajunud koomale, viimased mõõtmised näitasid tiheduseks valdavalt 0,26-0,31 g/cm³. See tähendab, et ühes kuupmeetris lumes on kuni 300 liitrit vett, millest osa küll päikese käes aurustub."
Arvestades sellist lume tihedust, võib kohati arvutuslikult maapinnal olla kuni 20 cm paksune veekiht. Seega on lumena maas praegu palju vett, mis suure sula alates hakkab endale teed otsima. Sellega peaksid tõsiselt arvestama nii kohalikud omavalitsused kui ka elanikud.
Keskkonnaministreeriumi kodulehel toodud üleujutusohtlike kohtade kaardil on Lääne-Virumaal praegu märgitud Kunda pais Kunda jõel ning Ojaäärse, Oruveski, Muike ja Laviku pais Võsu jõel.
Vihula abivallavanem Urmas Osila ütles, et paisude küsimust on arutatud päästeametiga ja ka vallavalitsuse istungil.
"Paisud on maanteeameti hallata ja seni pole ükski neist õnneks ohtlikus olukorras, aga me ei tea, mis ees võib oodata," sõnas Vihula abivallavanem.