Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Hiljuti vastas üks vene tüdruk minu
priveti
le
heil hitler
iga. Mina imestasin ja küsisin, et kust ta teab, et mina ja mu sõbrad okupatsiooniajal üksteisele pidevalt Heil Hitler! karjusime (muide, see on tõsi ja tegime seda puhtast protestist). Vene tüdruk ütles, et ma ei elanud ju okupatsiooniajal.
Sellest vahejuhtumist võib teha kaks järeldust. Esiteks: vähemalt osa mitte-eestlasi ei evi või ei taha evida teadmist, et N Liit Eestit okupeeris. Teiseks: samas teavad need mitte-eestlased väga hästi, mida tähendab okupatsioon ja neile seondub sellega aeg, mil hitlerlik Saksamaa oli hõivanud osa N Liidust.
Viimastel päevadel on taas avastatud jalgratas ja kõneldakse eestlaste osast selles, et venelased Eestis ei näe motivatsiooni õppida riigikeelt ja et Eestis on tegemist hiiliva kakskeelsusega. Et Eesti poliitikud teles asuvad tihti patrama venes ja ei paku näiteks venekeelse Aktuaalse Kaamera vaatajaile võimalust kuulda puhast riigikeelt (siis vastavalt ka subtiitritega).
Minu õnnis vanaema armastas tihti korrata mantrat: su suu on su südame mõõdupuu. Sellele tõele võib lisada veel teisegi rahvatarkuse: mis keelel, see meelel. Kui meie kõnes mõni asi puudub või nimetame seda asja eufemistlikult, siis seda asja pole ka meie meeles või on see asi meie meeles eufemistlikult.
Häiriv on lugeda iga päev ajalehtedest ja kuulda poliitikuilt jutte mingist nõukogude ajast. Me ei saa oodata Eestis elavailt ja siia integreeruda püüdvailt mitte-eestasilt, et nemad aduksid meie lähiajalugu, kui meie endi keeles see ajalugu moonutatud on.
Kui Eesti okupeeriti ja see kestis vähemalt 1991. aastani (okupatsiooniväed jäid Eestisse 1994. aastani), siis ta ka okupeeriti, mitte ei kehtestanud vaba ja sõltumatu Eesti mingit nõukogude korda ja seega on jutt nõukogude ajast pehmelt öeldes süüdimatu.
Vaid tänu selle fakti teadmisele aktsepteerivad lääneriigid Eesti kodakondsuspoliitikat ja just seda fakti eitades saab Venemaa Eestit samas punktis rünnata. Selleläbi on meile meie lähiajaloo hindamine eluliselt tähtis.
Mida me mõtleksime näiteks hollandlasest, kes kõneldes oma ajaloost aastail 1940-1945 kasutab väljendit tuhandeaastase reichi ajal?
Lõpetuseks pean tunnistama oma viga, et pöödusin vene tüdruku poole privetiga ja ei öelnud talle selges eesti keeles terekest. Need, keda tahaksime näha integreerunuina, ei hakka kunagi meie keelt rääkima, kui meie esimesel võimalusel suurema naabri keelele üle läheme.
Teet Korsten, Kohtla-Järve