Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2016/02/26/5097837t1h6e47.jpg)
/nginx/o/2009/01/09/114965t1he5bb.jpg)
Viimastel päevadel on arutletud selle üle, kas Eesti koolilaste suvine vaheaeg ei peaks lühem olema, kui see praegu on.
Oma kooliajast mäletan, kui vaevarikas oli juba maikuus, mil õppetöö käis veel täies hoos, olla koolimaja seinte vahel, ja kuidas vahetundi kuulutava kella kõlades kogu õpilaspere õue suundus, sest kevadpäike oli pärast pikka talve nii kosutav.
Ka tunni ajal kippus nii mõnigi kord aknast sisse piiluv päike mõtteid mujale viima.
Ei ela me päikseküllasel ja soojal maal. Sooja ja valget aega on Eestimaal napilt ja seda vähest peaks õpilased maksimaalselt oma "akude" laadimiseks ära kasutama, et järgmist kooliaastat jälle vastu pidada.
Pealegi, mida klass edasi, seda pikemaks venib õppeaasta - ei lõppe see 1. juuni saabumisega ja kolme kuud suvevaheaega ei ole nii või teisti.