Seakasvatus toidab põllumeest hästi

Aarne Mäe
, peatoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kanadast toodud djuroki tõugu sead on huvitava välimusega, kuid nende kasvatamine on ka efektiivsem.
Kanadast toodud djuroki tõugu sead on huvitava välimusega, kuid nende kasvatamine on ka efektiivsem. Foto: Aarne Mäe

Põllumajandusettevõtja Urmas Laht investeeris aasta jooksul kümme miljonit krooni Tamsalu vallas asuvasse Vajangu sigalakompleksi, et parandada loomade heaolu ja saada majanduslikult paremat tulemust.


Selle raha eest on uuendatud nii poegimissigalat, paaritussigalat kui ka emiste sigalat.



Uuendused võttis OÜ Markilo omanik Urmas Laht ette selleks, et muuta seakasvatus veelgi efektiivsemaks ja ajakohasemaks, mis aitab tal paremini kaubelda oma Venemaa partneritega.


OÜ Markilo alustas elussigade eksporti Venemaale Leningradi oblastisse 2005. aastal.

"Tänu sellele, et oleme Venemaaga äri teinud, on ka kogu Eesti seakasvatus positiivse poole peal," ütles Laht, kelle hinnangul on tema tuules leidnud Venemaa suunal otsesidemed veel seitse-kaheksa Eesti seakasvatajat.

"Seal teenitakse päris korralikku kasumit, mis võimaldabki investeerida," lisas Laht, kes nüüdses investeeringus kasutas küll ka Euroopa Liidu tugifondide abi.

Kui Laht külastas mõne aasta eest korduvalt Taani seakasvatajaid ja selle ala spetsialiste, õppis ta seal mõndagi juurde.

"Sain aru, et tõuaretust tuleks siin kardinaalselt muuta. Mul on heameel, et see idee langes tõusigade aretusühistu toel viljakale pinnale. Tänaseks on Taanis käikude tulemusena Eestisse jõudnud djuroki tõugu siga, mis senistest hoopis parema kvaliteediga," rääkis Laht, kes on ühtlasi Eesti Tõusigade Aretusühistu nõukogu liige.

Nende huvitava väljanäge­misega sigade kasvatamine on senisest palju efektiivsem, sest neil on parem juurdekasv ja väiksem söödatarve.

Urmas Lahe sõnul puuduks Eestimaal seakasvatus, kui poleks Venemaa turgu. "Ükskõik, millise põllumajandusharuga tegemist, tarvis on leida alternatiivseid turge, mitte loota ainult Eesti siseturule. Lisaks kogemusele ja teadmistele peab olema ka riskimisjulgust," rääkis ettevõtja.

Ta kinnitas, et põllumajandusega tegeleda on Eestis väga võimalik. "Kui poliitika kõrvale jätta, siis olen tegelenud seakasvatusega alates 1980ndatest aastatest ja kõik, mis tänaseks saavutatud, on tänu seale," rõhutas Laht.

OÜ Markilo

• Kokku võõrutab OÜ Markilo 500 põrsast nädalas.
• Emiseid on Vajangul ligi 800.
• Vajangul töötab 12 inimest.
• Lisaks Vajangule on ettevõttel üksused ka Vinnis ja Jõgeval.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles