Taavi Rõivas saadab krooni ajalukku

FOTO: Elmo Riig / Sakala

Riigikogu rahanduskomisjoni esimees Taavi Rõivas ei usu euro tulekuga kaasnevat hinnatõusu ja on veendunud, et krooni vahetuskurss euro suhtes jääb samaks nagu praegu.


Riigikogu rahanduskomisjoni esimees reformierakondlane Taavi Rõivas rääkis, et eelarvetasakaalu ja Maastrichti kriteeriumide täitmist on Eestile vaja sõltumata eurost.


"Euro on meie jaoks tähtsuselt number kolm," lausus Rõivas ja nimetas prioriteediks, et riigi rahandus oleks korras ka kriisijärgselt, ning teiseks seda, et Eesti majanduskeskkonna atraktiivsus suureneks.

"Mina küll usun, et järgmise kolme aasta jooksul Eesti konkurentsivõime võrreldes teiste Euroopa Liidu riikidega pigem kasvab," ütles Rõivas.

Kurss ei muutu

Rahanduskomisjoni esimehe sõnul otsustatakse Eesti liitumine eurotsooniga lõplikult juulis toimuval Euroopa Liidu rahandusministrite kokkusaamisel, kus kinnitatakse ametlikult ka vahetuskurss.

"Ma võin juba praegu öelda, et kursi kinnitamine on puhas formaalsus ja see jääb samaks nagu praegugi, sest kroon on otseselt euroga seotud," kõneles Taavi Rõivas. Ta ütles, et vahetuskursi eraldi kinnitamine on tingitud sellest, et enamikus riikides on rahvusvaluuta vabalt ujuv.

Kui siiski kerkib ettepanek krooni vahetuskurssi euro suhtes muuta, mida Rõivas pidas ülimalt ebatõenäoliseks, on rahandusminister Jürgen Ligi lubanud kasutada oma vetoõigust ja Eesti üleminek eurole jääb sellisel juhul ära.

Rõivas ei näinud ühtegi põhjust, miks ei peaks rahandusministrid Eesti eurokõlblikkust kinnitama.

"Kui pisut bravuuritsedes rääkida, siis ei vasta praegu ükski euroala riik Maastrichti kriteeriumidele, mille täitmisega Eesti on hakkama saanud," sõnas ta, lisades, et Luksemburgil on siiski võimalus kriteeriumi piiridesse napilt mahtuda.

Hinnatõus jääb ära

Euro käibeletulek tähendab Rõivase hinnangul inimeste jaoks palju ebamugavusi, nii praktilisi, mis on seotud ebamugavast vahetuskursist tuleneva keerulise matemaatikaga kui ka väikestest hinnanumbritest põhjustatud psühholoogilisi probleeme.

"Riigi asi on teha nii, et neid ebamugavusi võimalikult vähem oleks," lausus Taavi Rõivas ja tõi näiteks, et seadustatakse hindade kahes vääringus avaldamise kohustus teatud ajal pärast euro kasutuselevõttu, et inimestel oleks kergem uute hindadega harjuda.
Riik annab kaupmeestele eeskuju sellega, et ümardab kõik riiklike teenuste eurohinnad ja ka inimeste kohustused riigi ees allapoole, seega inimestele soodsamalt.

"Mingit eurost tulenevat hinnatõusu ma ei usu, sest konkurents kaubanduses ei lase sel lihtsalt juhtuda," rääkis Taavi Rõivas. Mõni kaupmees võib tema sõnul küll esimestel päevadel proovida hindu kergitada, kuid inimeste hinnatundlikkus on suur.

Küll uskus Rõivas, et hinnad võivad tõusta tänavakohvikutes ja välimüügilettides. "Põhiosas tehakse oma sisseostud ikka kaubanduskeskustes või kauplustes ja see on väga väike osa, mida inimesed tänavakaubanduses kulutavad," teadis ta.

Taavi Rõivas kinnitas, et Eesti rahandus on tugeval järjel, sest riigivõlg suhtes sisemajanduse kogutoodangusse on Eestil Euroopa Liidus ülekaalukalt väikseim ja riigil on reserve isegi rohkem kui võlgu.

"Reservides on investeeringud vana Euroopa võlakirjadesse, nii et tegelikult on Eesti andnud laenu Saksamaale, Prantsusmaale ja teistele," selgitas ta.

• Esimesed kaks nädalat pärast euro käibeletulekut saab maksta nii kroonides kui ka eurodes.
• Kroone vahetatakse eurodeks piiramatu aja jooksul.

Tagasi üles