Riigikogu lükkas kolmapäeva õhtul esimesel lugemisel tagasi opositsioonilise Rahvaliidu algatatud eelnõu, mis oleks loonud kohalike volikogude esindajatest uue maakondliku juhtimistasandi - maakogu.
Parlament ei toetanud maakogude loomise ettepanekut
24. märts 2010, 19:09
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Põhiseaduskomisjoni ettepanekut eelnõu tagasi lükata toetas 49 riigkogu liiget ja vastu oli 31.
Riigikogu kõnetoolis maakogude loomist kaitsnud Rahvaliidu fraktsiooni esindaja Jaanus Marrandi sõnul oleks tegemist haldusreformi soosiva ja seda algatava seadusega, mis samal ajal aitaks parandada teenuste kättesaadavust kohalikes omavalitsustes.
Komisjoni reformierakondlasest esimees Väino Linde on varem öelnud, et põhiseaduskomisjoni hinnangul polnud eelnõus nii maakogu ülesanded kui rahastamise kord piisavalt hästi läbi mõeldud ning eelnõu ei läinud kokku õigusselguse põhimõttega. Tema kinnitusel ei toetanud eelnõu edasist menetlemist ka valitsus.
Rahvaliit põhjendas maakogude loomise soovi vajadusega säilitada maakonnad, kasutada senisest efektiivsemalt regioonidele mõeldud raha ning kindlustada omavalitsusüleste ülesannete senisest parem täitmine.
Maakondliku juhtimistasandi loomisele on Rahvaliit avaldanud korduvalt toetust ka varem.
Eelnõu järgi oleks maakonnad muudetud praegusest riiklikust tasandist omavalitsuslikuks tasandiks, mille tegevust oleks rahastatud maavalitsuste ja riigi eelarvest.
Eelnõu kohaselt olnuks maakogude ülesanne korraldada maakonna juhtimist ning tagada omavalitsusüleste ülesannete parem täitmine ja kvaliteetsete avalike teenuste osutamine. Nii oleks maakogu pidanud korraldama näiteks maakondlikku arendustegevust, ettevõtluskeskuste toetamist, struktuurifondide vahendite koordineerimist, turismiarendust, ühistransporti, tervishoidu, koolivõrgustikku, kultuuri, sporti ja noorsootööd ning selle pädevusse jääks ka maavanema valimine.
Maakogusse oleksid eelnõu järgi kuuluma hakanud kohalike volikogude esindajad, keda olnuks kuni 20 000 elanikuga omavalitsustes üks esindaja iga 5000, kuni 100 000 elanikuga omavalitsuses üks esindaja iga 10 000 ning veel suuremates omavalitsustes üks esindaja iga 25 000 inimese kohta.
Maakogu liikmed oleks pidanud valima volikogu salajasel hääletusel.