Inglismaal elav endine rakverlane vaimustus Rakvere Teatri vabaõhuetendusest
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rakverest pärit ning praegu Inglismaal rahvaarvult Rakverest üle kahekümne korra suuremas linnas Leicesteris elav Ferdinand Puurman tuli Eestisse sugulasi külastama. Jaanipäevaks kodukanti saabunud 77-aastane vanahärra veetis suurema osa ajast Võsul, oma sõnul lihtsalt laiseldes, kuid sõitis sugulastega ka mujal Eestis ringi.
Kodumaal veedetud suveõhtute kulminatsiooniks peab Ferdinand Puurman Vargamäel nähtud Rakvere Teatri vabaõhuetendust Kõrboja peremees. Looduskaunis kohas mängitud etendus pakkus Ferdinand Puurmanile kustumatu elamuse ning ta avaldab siirast tänu kõigile Rakvere Teatri näitlejatele ning teistele etendusega seotud inimestele.
Minul oli au ja häämeel näha väga suurepäraselt ettekantud lavastust vabas õhus ja ääretult ilusas looduses. Võtan kaasa mälestused kodumaalt minu praegusele elumaale oma elu lõpuni, kirjutab mees Virumaa Teataja toimetusse toodud tänukirjas.
Oma praegusele elumaale Inglismaale jõudis Ferdinand 1947. aastal Saksamaa kaudu. Leiba hakkas ta seal teenima tekstiilivabriku kuduja, hiljem mehhaanikuna.
Mõne aja pärast abiellus Puurman eestlannaga. Abielust sündis tütar, kes töötab Londoni ülikooli juures ning on mitmel korral isa Eesti sõitudel saatnud.
Lisaks tütrele saab Ferdinand Inglismaal emakeeles suhelda ka teiste väliseestlastega, kellega käiakse koos Leicesteris ühiste jõududega soetatud klubis. Koos tähistatakse jõulupühi, Eesti Vabariigi aastapäeva ning teisi tähtpäevi. Klubi algusaegadega võrreldes on külastajate arv aga järjest kahanenud. Praegused kooskäijad on enamasti vanemad kui 75.
Kodumaal ning kodukandis toimuvaga kursis olekuks saadab Eestis elav õde vanahärrale Inglismaale Virumaa Teataja numbreid, mis seal Ferdinand Puurmani sõnul mitmete lugemishimuliste kätest läbi käies ribadeks loetakse.
Kokku on vanahärra alates 1990. aastast Eestis käinud üheksal korral ning täheldanud selle aja jooksul siin toimunud suuri muutusi: Kui ma tulin 1990. aastal siia, siis mul olid pisarad silmis nähes, milline lagastus siia järele oli jäänud. Aga nüüd võib ikka linnatänaval jalutada ja uhke olla - ma olen rakverlane.
Üldpilt ei jää endise rakverlase sõnul Leicesteri linnale sugugi alla, Rakveres ehitatakse praegu tema sõnul ehk isegi rohkem.
Huvitav erinevus võrreldes Inglismaaga on Ferdinand Puurmani sõnul see, et paljud eestlased on endale soetanud suured kallid sõiduautod. Kui ma autode järgi võtaksin, siis on eestlased kümne aastaga rikkamaks saanud kui inglased võib-olla kahesaja aasta jooksul kokku, lausus vanahärra naerdes. Siin selliseid Inglismaal levinud pisikesi autosid ei näegi sõitmas, kõik sõidavad suurte tõldadega ringi, eriti Võsul ja Tallinnas.
Kõrvaltvaataja pilgu läbi on Eesti areng taasiseseisvumisest alates olnud märkimisväärne. Oh yes, kui nii edasi läheb, on Eesti riigil tulevikku, tähendas elurõõmus vanahärra ning kui tervis võimaldab, lubas Rakveret kindlasti külastada ka järgnevatel suvedel.
Marje Laaneots