Saada vihje

Kaltsuvaibad loovad koduse meeleolu

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Kunstnik Anne Murula vaibanäitus kohvikus Art Café teeb talveilma hubaseks. Tuntava talvemaastiku ja kuuskede kõrval jätavad vaibad piisavalt ruumi vaataja kujutlusele.

Igal vaibal on nimi, kuid need hoiab kunstnik enda teada. “Ma ei taha piirata inimeste fantaasiat,” arvas Murula.

“Ühes vaibas nägid mu õpilased päkapikumütse, talvemaastikule aga lisasid isetehtud päkapiku, et kuuskedel oleks rõõmsam olla,” rääkis Anne Murula, kes töötab kunstiõpetajana Kaurikoolis.

Kolm kuusevaipa, üks neist sinise kuusega, sündisid traditsioonilise tööna viieaastasele tütretütrele ja sama vanale noormehele. Et poleks vaja raiuda jõuluks kuusepuud, said lapsed vaip-kuused, mida võivad kas või iga päev ümber ehtida.

“Iga kolme aasta tagant teen neile uued kuused, vanad saab siis põrandale panna,” rääkis kunstnik, kelle loodussõbralikule meelelaadile, mis kätkeb lisaks tarkusi ravimtaimenapside valmistamisest seente marineerimise nüanssideni, teeb rõõmu anda vanadele rõivastele kaltsuvaipadena uus elu.

“Vaibad on minu looming,” rääkis Anne Murula ja selgitas, et näitust saab teha kahe-kolme aasta tagant, sest vaiba tegemine on aegavõttev protsess. “Eeltöö on pikk: materjali kogumine, värvimine ja ümbervärvimine, lõikamine.”

Kudumine ise võtab kunstniku sõnul aega suhteliselt vähe, päevas valmib keerukusest olenevalt 50 sentimeetrit kuni meeter vaipa ja kudumistöö käib suhteliselt pimesi. “Kaltsuvaip on üks väheseid töid, kus tulemust töö käigus ei näe,” selgitas Murula. “Isegi gobelääni saab tagasi harutada, aga vaip läheb kohe rulli peale.” Mõnikord on tulemus tegijale endalegi üllatav.

Näitusel on väljas kaheksa vaipa. Need kõik on tellitud kindlasse interjööri. “See on tarbekunst,” rõhutas Murula.

Anne Murula, kes jagab Kaurikoolis kunstiõpetajana õpetust nii nelja-aastastele kui ka teismelistele, on hariduselt arhitekt ja viimased 15 aastat töötanud tegevkunstnikuna Paides. “Et mitte õpilastele alla jääda, nendega võrdne olla, peab õpetaja ka midagi tegema, näitusega välja tulema,” arvas Murula.

Rakvere Humanitase Hariduskogu juht Anne Nõgu ütles näitust avades, et Rakvere jõudsalt elama hakanud kunstielu on uute näitusekohtade juurdetulek aina rikastanud.

“Kunstiinimeste soov on olnud viia kunsti erinevatesse kohtadesse, et inimesed käies poes, kohvikus või tänaval, saaksid astuda kunsti vaatama, õppida seda nägema,” ütles Nõgu.

Rakvere kunstielu rikastamiseks on Anne Murulal mõte tutvustada siin kulla- ja hõbedakunsti ning lauljate ja näitlejatena tuntud inimeste kunstnikukülge.

Kommentaarid
Tagasi üles