Kirjandusauhinna võitis poetess Doris Kareva

Eduard Vilde nimelise kirjandusauhinna þürii valis eile 2002. aasta parimaks kirjandusteoseks poetess Doris Kareva uusima luuleraamatu “Mandragora”.

Kauaaegsed zhüriiliikmed Endel Molotok ja Reet Tomband rõõmustavad, et Eesti vanima kirjandusauhinna komisjoni töös löövad agaralt kaasa noored kirjandushuvilisedki.“Huvitav luule, lugesin raamatu ühe jutiga läbi, ei suutnud käest panna,” kiitis tunnustuse saanud teost þürii liige, Vinni-Pajusti Gümnaasiumi kümnenda klassi õpilane Kaidi Part, kes peab ennast rohkem Liivi luule austajaks.

Ilu ja poeesia kaitsja

“Kareva üllatab viie aasta pikkuse vaikimise järel positiivses mõttes,” lisas kirjanduspreemiat välja andva Vinni valla haridus- ja kultuurinõunik Margit Diits.

Bibliograaf Reet Tomband märkis, et temale pakkus “Mandragora” varasema loominguga võrreldes pisut teistsugust kohtumist poetessi luulega, mis on läinud aastatega lihtsamaks, on laulvama keelega, voolav.

“Ta puudutab neid õigeid sõnu, mis lugejas kuidagi kõlama hakkavad,” tähendas Reet Tomband.

“Kareva on ilu ja poeesia kaitsja,” oli kirjandustundja Endel Molotok valikut põhjendades napisõnaline.

þüriisse kuulunud Ilme Posti arvates päästis läinud aasta lõpus ilmunud Doris Kareva luuleraamat “Mandragora”, mis oli üles seatud ka 2002. aasta kirjanduspreemiale, eesti luuleaasta.

“See on eesti luule aasta sündmus,” märkis kogenud kirjandushindaja. “Viimasel ajal on väga palju räigust elus ja kirjanduses, ja kui siis inimene leiab seda ilu luuleraamatust, siis see ongi see, mis teda sinna külge kinni ankurdab.”

Eile Vinni vallamajas koos istunud þürii kiitis ka veerandsaja kaunima trükise hulka valitud “Mandragora” kujunduslikku poolt ning leidis, et preemiat on samuti väärt kunstnik Kersti Tormis.

Tunnustavad kujundust

Kohe pärast auhinnakomisjonis pikema vaidluseta sündinud otsust õnnitles Margit Diits telefonitsi Doris Karevat ning kutsus nii teda kui ka Kersti Tormist emakeelepäeval Vinni valda auhinda vastu võtma.

Rõõmsast uudisest üllatunud poetess lubas “toibumise“ järel oma tulekuajast täpsemalt teada anda.

Vinni vald annab Vilde kirjandusauhinna laureaadile preemiaks viis tuhat, raamatu kujundajale Kersti Tormisele tuhat krooni.

Kirjanduspreemia þüriisse kuulusid Vinni valla raamatukogu töötajad, kirjandusõpetajad, Vinni-Pajusti Gümnaasiumi humanitaarklassi õpilased, suure lugemusega kauaaegsed kirjandushindajad.

Ühtekokku kandideeris laureaaditiitlile kaheksa teost: Doris Kareva “Mandragora” kõrval Leelo Tungla “Käsi on valge ja süsi on must”, Heili Müüripeali “Oi aegu ammuseid”, Rein Põdra “Hiliskevad”, Tarmo Tederi “Pööningujutud”, Erik Tohvri “Kollaste lehtede aegu”, Mats Traadi “Haamri all” ja Wimbergi “Lipamäe”.

Eduard Vilde kirjandusauhinda on välja antud 1965. aastast, tänavune oli seega 39. Kõrge tunnustuse on pälvinud veerandsada kirjanikku.