Kellavere superradar hakkab lähiajal tööle

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Laekvere lähistel häälestatakse praegu õhuseiredivisjoni kaugvaatlusradarit, mis võimaldab jälgida kõiki Eesti õhuruumi sisenevaid lennuaparaate.

Lockheed Martini firmas valmistatud seade läks maksma üle 200 miljoni krooni ning selle abil saadavad andmed võivad olla kasutatavad ka tsiviillennunduses.

“Sellised radarid töötavad Brasiilias, Itaalias, Austraalias, Taiwanil, Koreas, kõikjal USA-s,” loetles Lockheed Martini vaneminstruktor Gregory G. Goodell.

Vaneminstruktor lisas, et seda tüüpi radarid on kasutusel ka mõnes tsiviillennunduse juhtimiskeskuses ning ilmateenistustes. “Sõjandus on selle radari puhul vaid üks võimalikest kasutusaladest,” ütles Goodell.

Radar on sealsetele inimestele ohutu

Radar ei ole inimestele ohtlik, nagu mõned kohalikud elanikud algul kartsid, kinnitasid nii õhuseiredivisjoni ülem leitnant Jaak Tarien kui ka radariposti ülem nooremleitnant Märt Mägi. Mõlemad lubasid end Aktuaalse Kaamera jaoks pöörleva radariantenni juures jäädvustada.

Radar töötas sel ajal tõepoolest, seda tõendasid üle pildivälja jooksvad häired hetkel, mil antenn kaamera poole oli suunatud.

“Keskkonnaprobleemid kerkisid teravalt päevakorrale Lätis. Läti ostab teatavasti samasuguse radari ning selle piirkonna elanikud, kuhu radar paigutada kavatsetakse, olid väga tõsiselt selle vastu,” rääkis leitnant Tarien.

Lätlastele korraldati ekskursioon Saksamaale, paika, kus töötab samasugune radar. “See veenis inimesi radari ohutuses,” kinnitas Tarien.

Tsiviilkasutus veel otsustamata

Ehkki radar võib olla abiks tsiviillennunduse korraldamisel, pole veel otsustatud, kuidas lennujuhtimiskeskusega andmeid vahetama hakatakse. “Erinevalt tsiviilkäibes olevatest radaritest, mis suudavad avastada vaid neid lennukeid, mis ennast ei varja, suudame meie avastada ka väljalülitatud transponderiga õhusõidukid,” ütles Jaak Tarien.

Transponder on navigatsiooniseade, mille abil lennuki asukohta tuvastada saab. Tarieni sõnul võiks õhuvägi anda lennujuhtidele andmeid rikkis transponderiga lennukite kohta. “Sellist hädaolukorda tuleb tegelikult ette üsna tihti, ent seni pole seda Eesti kohal juhtunud,” ütles ta.

Tõhusat abi saab radarist võitluses terrorismiga. “11. septembril 2001 lülitasid terroristid nende kätte sattunud lennukitel transponderid välja ning kadusid tsiviillennundusradarite vaateväljalt, selline radar oleks võimaldanud need lennukid taas üles leida,” kinnitas leitnant Tarien.

Esimene radar ei jää viimaseks

“See on meie esimene radar, ent ta ei jää ainsaks. Et korralikult oma õhuruumi kontrollida, on meil tarvis veel mõnda radarit,” ütles radariposti ülem nooremleitnant Märt Mägi.

Vene infoagentuurid on kirjutanud, et nüüd kontrollib Eesti Peterburi õhuruumi. “Me ei kontrolli, ent saame jälgida, mis lennukid selle linna kohal teatud kõrgustel lendavad,” ütles Jaak Tarien. See on tema sõnul oluline riigikaitseline teave vaatamata sellele, et Eesti ei oota Venemaalt rünnakuid.

Küsimusele, kui palju on seni Eesti õhuruumi rikutud, vastas Tarien, et see pole teada, sest tahtlikult ja salaja üle piiride lennanud lennukeid ei olnud võimalik avastada. Nüüd on see võimalik, kinnitas õhuseiredivisjoni ülem.

RADAR:

Õhuväeradar Lockheed-Martin TPS-117 on suuteline edastama õhuruumipilti Kellavere mäe otsast 450 kilomeetri raadiuses. Kuplis asuva radari kõrgus on kaheksa meetrit ja meeskonnas on kuus inimest.

Ago Gashkov

    Tagasi üles