Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Oslost 120 kilomeetrit lõunas üsna Norra-Rootsi piiri lähedal Haldeni väikelinnas asub hiiglaslik paberikombinaat Saugbrugsforeningen. See on üks osa Norra suurimast paberitootjast Norske Skogist.
Puhas tootmine
Ettevõte, mille rajasid 1859. aastal 11 kohalikku edumeelset ettevõtjat, kellel oli kokku 30 saeveskit, andis esimese partii paberit 1915. aastal. Norske Skog sai firma omanikuks 1989. aastal.
Praegu ulatub Saugbrugsi kogujõudlus 550 000 tonnini. 99 protsenti Haldenis toodetud paberist rändab Norrast välja, põhiliselt Saksamaale ja Ameerikasse. Seal valmivad sellest ajakirjad, ajalehed, kataloogid ja muu selline.
Ettevõtte käive küündib praeguste tootmismahtude juures 2,5 miljardi Norra kroonini (ligi 5 miljardit Eesti krooni).
See oli põgus ülevaade majanduslikust küljest. Hoopis vapustavam on miski muu. Nimelt voolab Haldenist läbi Tista jõgi: kärestikuline ja kiirevooluline nagu mägisele Norrale omane.
Loomulikult läbib Tista ka paberitööstuse maa-ala, sest hüdroenergia on see, millele Norra majandus tugineb. Varemalt jõudsid palgidki Haldenisse mööda vett.
Seda jõge, nii nagu kogu ettevõtet, näidati ligi kuu aega tagasi rühmale Eesti keskkonnaajakirjanikele. Ja Saugbrugsforeningeni juhid vandusid, et juba aastaid kasutavad lõhed jõge jälle oma sigimisrännetel.
Kuigi lumesulamisveest tume ja jäine jõgi suplema ei meelitanud, polnud paberitootjate jutus põhjust kahelda. Sest loodushoidlik käitumine ja puhtam tootmine on osa norralaste eluviisist. Nii suleti ka Saugbrugsis 1991. aastal sulfiidi alusel tootmine ja asendati neljaastmelise bioloogilise käitlusega.
Ettevõtjate jutu tõesusele lisas kinnitust, et kogu esitlust jälgisid Norra keskkonnaministeeriumi esindajad, kelle teravdatud tähelepanu all on kõik suurtootjad.
Võrdluseks: kui Eestis väljastati esimene keskkonna kompleksluba alles tänavu jaanuaris ja seda ootab ligi 130 juba tegutsevat ettevõtet, on Norras 1990. aastast hinnatud kokku üle 600 kavandi. Nende hulka kuuluvad isegi ostukeskuste rajamine, teede ehitus, golfiväljakud, rääkimata tööstusettevõtetest.
Parim tehnika
Eesti asja koomiline, järvamaalastele pigem kurblooline külg on, et kompleksloa number üks pälvis Eestis Norra kapitalil põhinev aktsiaselts Estonian Cell, et hakata Kundasse puitmassi tootmise tehast rajama.
Seesama Estonian Cell, mis oleks toonud Järvamaale vähemalt 70 otsest töökohta ja miljardikroonise investeeringu, rääkimata kaudsetest töökohtadest ja paikkonna arengust.
Vähemalt selline oli tänavuse Äripäeva Järvamaa TOP-i esinumbri aktsiaseltsi Rebruk juhatuse esimehe Peeter Lodi esialgne hinnang üle kahe aasta tagasi. Põhjus, miks Lodi seda ettevõtmist 2001. aasta veebruaris Järva Teatajale kommenteeris, on asjaolu, et tselluloositehase oleksid Järvamaale ehitanud samad investorid, kellele kuulub Rebruk.
Tollal hakkasid pärnakad Estonian Celli kividega loopima, sest nii kaotavat suve- ja supelpealinn Pärnu läbi Järvamaa voolava Pärnu jõe tõttu peagi oma randade puhtuse.
Järvakad kahtlesid tehase sobivuses Türi külje alla. Üks peamisi kartusi rahvakogunemistel kõlas, et haisust ei pääse kindlasti, mingi lehk jääb ikka tunda. Kuigi juba siis kinnitasid algatajad: norralased tahavad rajada tööstust, kus kasutatakse tehnoloogia viimast sõna.
Või nagu ongi kirjas Euroopa Liidu keskkonnapoliitikat sätestavas direktiivis IPPC (Integrated Pollution Prevention and Control), mis seab põhimõttelised raamid kogu suurtööstusele ja on EL-i keskkonnapoliitika üks nurgakivi: kasutada parimat tehnikat. Muidu jääb kompleksluba saamata.
Kunda linnavalitsus ja Lääne-Virumaa keskkonnateenistus siiski uskusid Estonian Celli loodussäästvusse. Seda enam, et ettevõtte rajajad võtsid kuulda ka kõiki siinsete roheliste ja Eestimaa Looduse Fondi viimasel hetkel esitatud nõudeid ja soovitusi.
Milleks vana, Järvamaale kadunud asja meelde tuletada? Lihtsalt kahju on, et siis, kui teema kuum oli, ei sattunud ei Türi ega Pärnu asjamehed-otsustajad Haldenis ringi jalutama. Kas või lips ees ja nahkking jalas, sest sealne tootmine jalga ei määri ja tervist ei riku.
Virulased võivad hiigeltehasest vaid heameelt tunda.
Kaarel Aluoja, Järva Teataja