Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rakvere linnas tule ohvriks langenud hoonete varemed risustavad linnapilti juba aastaid, aga linnavõimul napib seaduslikke võimalusi omanike mõjutamiseks.
Tartu tänav 36 maja tulekahjus söestunud jäänused on seisnud pärast tulekahju pikka aega ja tasapisi on hakanud naabridki kummitusliku vaatepildiga harjuma.
Rakvere abilinnapea Matti Jõe sõnul ei saagi selle majaga midagi ette võtta, sest omanik on Soomes kinnipidamiskohas ja kindlustuse asjus on pooleli kohtuvaidlus. Linn võiks ju koristamiseks teha kulutusi, aga me ei saa praegu sekkuda, põhjendas Jõe.
Kõrvalmajas elav Kristiina Saar arvas, et ega olegi linnavalitsuse asi eraomanike järelt varemeid koristada. Seda peaksid omanikud ise tegema. Ehitasime plangu vahele, et umbrohi meie maale edasi ei trügiks, osutas ta kahe krundi piirile. Saare arvates võiks linn sellised omandid hoopis sundmüüki panna.
Teine naaber Toivo Kork, kes suhteliselt uus elanik, vaid pool aastat oma õuel ahervaremetega tõtt vaadanud, arvas, et lammutamine poleks naabritele suur töö, aga äravedamine läheks juba maksma. Eks meil tule samuti aed vahele ehitada, mõtiskles ta naaberkrunti silmitsedes.
Omanik annab lubadusi
Võssakasvanud aed ja elamiskõlbmatu maja 22 numbrimärgi all kollitab ka Aia tänava elanikke. Rakvere linnavalitsuse ehitusjärelevalve insener Ellen Kuusik meenutas juba nelja aasta pikkuseks veninud jutuajamisi omanik Heiki Maasinguga, kes on mitu korda lubanud hoone lammutada ja krundi korda teha, aga nüüd on sootuks silmapiirilt kadunud. Jutuks on olnud ka krundile ostja otsimine, aga seni tulemusteta.
Päris harjumuspäraseks on Pikas tänavas liikujaile saanud tänava alguses seisev poolpõlenud maja. Selle maja omandiseis on üpris segane, mõnel korteril on omanik olemas, ühest korterist võtab kingsepp akna kaudu jalatseid parandada. Paar tühja korterit kuulub linnale, mis nüüd oksjonil müüki lähevad. Üksi ei jõua keegi sellist maja korda teha, vahest jõuavad uued omanikud asja liikuma panna, avaldas lootust Ellen Kuusik.
Rakvere linnasekretäri Kätlin Aun-Janiski sõnul kehtib praegu küll asendustäitmise ja sunniraha seadus, mis võimaldab linnavõimul hoolimatuid omanikke karmimalt mõjutada, laskma mõne töö näiteks ära teha ja pärast arve saatma. Tegemist on aga suhteliselt uue seadusega, mida veel kasutatud pole, ütles Aun-Janisk.
Linnuriik elavneb
Tühjade ja kohati võssakasvanud kruntidega Rakvere uuslinnaosa Linnuriik on aegamööda hakanud ilmet võtma, muist tänavaid on asfaltkatte saanud.
Tühjadel aladel laiutab aga õitsev rakvere raibe. Omand on püha ja meie ei saa sundida krundiomanikke ehitama või oma maad ära müüma, nentis Rakvere linnavalitsuse ehitusjärelevalve insener Ellen Kuusik. Meie saame vaid nõuda, et maa-ala korras hoitaks, selgitas ta.
Siiski on viimasel ajal linnaosas märgatavat elavnemist näha ja mõne krundi korrastamisega juba tegeldakse.
Varsti alustab Linnuriigis tööd ka Rakvere linnalaste malev, kes tühermaad korrastama hakkab.