Võrgupidu kõlab küll nagu kalastajate kokkutulek, kuid tegu on hoopis arvutiüritusega. Iga osaleja võtab kaasa isikliku arvuti, võrgupeol ühendatakse need omavahel ja moodustubki arvutivõrk. Sellises võrgus saab arvutimänge mängida reaalsete inimeste vastu, kodus mängides on sinu vastaseks arvuti. Võrgupidu kestab tavaliselt kaks päeva.
17-aastane Rasmus Eimla on võrgupeol teist korda. Võrgupeol saab mõnusa seltskonnaga aega veeta. Hea on ka võistluse tunne, enamik mänge on võistlused üksteise vastu.
Võrgus mängimine erinebki üksinda mängimisest just võistlusmomendi poolest. Üksinda arvuti vastu mängimisest tüdineb kiiresti, kuigi nii on hea võrgupeoks harjutada.
Võrgupidusid on Kadrinas peetud varemgi, kuid seekord võttis osa 14 mänguhuvilist, mis väikese asula kohta on piisavalt suur hulk. Arvutite ühendamiseks on vaja erilist seadet, see piirabki osalejate arvu. 14 kohta tekkis tänu kahe võrgujagaja ühendamisele. Osavõtjaid oli üllatavalt palju, nüüd sain teada, kui hästi keegi midagi mängib, oli Rasmus rahul. Ta arvab, et tulevikus on mõtet korraldada veelgi suuremat võrgupidu.
Terroristist rallisõitjaks
Kell on 11 õhtul, esimesed saabujad on saanud juba neli tundi mängida. Veidi aega tagasi saabusid viimased mängurid. Hämaras klassiruumis kumavad nüüd 14 arvuti sinakad ekraanid. Tundub, et just nüüd hakkab see kõige-kõige parem osa, mäng hakkab hoogu sisse saama. Ootamatult jääb kõik vaikseks, arvutiekraanid kustuvad. Noored jäävad klaasistunud pilguga musta ekraani vaatama - kas nüüd ongi kõik?