Vohnja mõisahoone kolmes toakeses pesitsevas tillukeses külaraamatukogus jagab ja kogub vaimuvalgust raamatukoguhoidja Ly Pajussaar. Päris oma raamatukogu vohnjalastel siiski pole, sest tegemist on Kadrina raamatukogu filiaaliga.
Kui palju Vohnja raamatukogus lugejaid käib?
Kuni paarkümmend inimest päevas. Lisaks muidugi lapsed, sest samas majas on ju ka lasteaed ja algkool. Igal vahetunnil on toad lapsi täis, uuritakse nii raamatuid kui ka ajalehti.
Mina küll ei näe, et lapsed lugeda ei taha. Lasteraamatuid laenutatakse väga palju. Väga populaarsed on Silmaringi sarja teatmeteosed, mida keegi peaaegu igal vahetunnil uurimas käib. Lasteaialapsed vaatavad pildiraamatuid.
Koolilapsed kipuvad ennast isegi raamatute taha unustama ja ma pean neile meelde tuletama, et vahetund on otsa saanud.
Mida täiskasvanud loevad?
Ikka kõike. Loomulikult tahavad naised rohkem romantilisi naistekaid ja mehed kriminaalromaane. Ja loomulikult küsitakse ajalehti ja ajakirju. Väga suurt valikut mul küll pakkuda ei ole, aga eks rahvas ole sellega harjunud.
Kui mõnda erilist raamatut tahetakse, siis tuleb see Kadrinast või Rakverest hankida.
Milliseid ajalehti Vohnja inimesed loevad?
Kõiki lehti, mis meile tellitud on. Neid polegi nii palju - Virumaa Teataja, Päevaleht, Sirp ja loomulikult Maaleht. Ajakirjadest loetakse Kroonika, Eesti Naine ning Pere ja Kodu vahel päris ribadeks.
Selliseid inimesi, kes tulevad raamatukokku ainult ajalehe pärast, on suhteliselt palju ja eks raamatulaenutajadki viska ikka lehtedele või ajakirjadele pilgu peale.
Juba varahommikul käiakse küsimas, et kas värske leht on tulnud.
Kui hästi uudiskirjandus külaraamatukokku jõuab?
Raamatupaki saame korra kuus. Kadrina raamatukogu tellib meie jaoks ja reeglina saame ikka kõik nõutumad raamatud kätte, küll vaid ühes eksemplaris.
See tekitab aga järjekordi, mis võivad vahel päris pikaks venida. Suvel-sügisel on küll lahedam, sest maainimesel on käed-jalad tööd täis ja lugemiseks aega vähem, aga talvel loetakse rohkem ja siis on paljusid raamatuid päris raske saada.
Praegu ühelegi raamatule järjekorda ei ole, aga ma usun, et lumi toob raamatusabad tagasi. Kevadel oli kõige nõutum Erik Tohvri Kasevälja, mida mõned inimesed pidid päris kaua ootama.
Kes kasutavad raamatukogus oleva avaliku internetipunkti teenuseid?
Ega neid kasutajad veel väga palju ole, sest internetipunkti avasime alles mõni kuu tagasi. Aga rahvas käib üha julgemini ja nooremad õpetavad mindki, kuidas arvutiga paremini ümber käia.
Küllap hakatakse internetipunkti talvel rohkem kasutama, sest maarahvas käib raamatukogus rohkem ikka talvel.
Millist rolli omab raamatukogu küla kultuuripildis?
Ruumi on meil küll väga vähe, aga väiksemaid üritusi oleme ikka korraldanud. Rahvamaja ju Vohnjas ei ole, see-eest on aga mõisa teisel korrusel suur saal, mida saab kasutada.
Kokkusaamiste kõrval oleme raamatukogus teinud ka näitusi, lisaks raamatutega seonduvatele näitustele oli meil viimati väljas näiteks seenenäitus.
Mis juhtub siis, kui raamatukogu külast ära kaob?
Kui Vohnja raamatukogu kinni pandaks, oleks külas palju kurbi inimesi.
Väga palju on selliseid, kes on harjunud siit iga päev läbi käima. Raamatukogus saadakse kokku ja vahetatakse uudiseid, see on omamoodi suhtlemiskohaks.
Lapsed tulevad pärast koolipäeva raamatukokku ja uurivad bussi oodates raamatuid.
Ja loomulikult lõigataks suur hulk inimesi ära informatsioonist. Interneti kasutamine võtab hoogu, aga veelgi olulisem oleks see, et lehelugemise võimalus kaoks ära.
Kodudesse tellitakse meil lehti väga vähe ja kui raamatu järele oleks ehk veel mõeldav Kadrinasse sõita, siis lehelugemise pärast ei hakka ju keegi pikka teekonda ette võtma.
Siis jääkski leht lugemata ja teinekord nii oluline info saamata.