Kolmkümmend aastat Rakvere laval rõõmu teinud härrasmees


Peeter Jakobi hea näitlejavorm avaldub eredalt septembris esietendunud kahemehetükis Kivid taskus. Foto: Priit Grepp Näitleja Peeter Jakobil täitus oktoobri alguses 30 aastat Rakvere Teatris, mis pani teatrisõbrad talle kiidulaulu laulma, aga sangari enda oma tegemistest ja olemisest vigu otsima.

Rakvere Teatri staazhikamaid näitlejaid Peeter Jakobi tuli Mai Meringu kutsel siinsesse teatrisse tööle 3. oktoobril 1973, on kolmekümne aasta jooksul kaasa teinud rohkem kui sajas lavastuses ja näinud teatri paremaid ja halvemaid aegu.

Teisipäevaõhtuse “Kivid taskus” etenduse järel avaldasid teater ja publik Jakobile tunnustust ning poldud kitsi kiidusõnadega temale kui näitlejale ja inimesele.

Laiskus ja andetus ja eeskuju

Peeter Jakobi ise on aga enda suhtes rohkem kui kriitiline. “30 aastat ühes majas - see on laiskus ja andetus,” tähendas ta. “Häbiväärt.”

Jakobi sõnul on optimaalne töötada ühes teatris viis aastat. “Enne Rakveret olin viis aastat Estonias ja sellises tsüklis oleks võinud see teatrivahetus ka jätkuda,” nentis näitleja ja lisas naerdes: “Nüüd oleksin otsaga Linnateatris Nüganeni juures väljas.”

Õnneks jäi Peeter Jakobi siiski Rakverre pidama, on ühisel nõul nii kolleegid teatrist kui ka siinsed teatrisõbrad. “Ta on nii hea näitleja,” kostis üks anonüümsust palunud keskealine naisterahvas, kes ei jäta vahele ühtegi Rakvere Teatri lavastust, “ja issand kui ilus mees!”

Kolleegid teatrist toonitavad Jakobist rääkides ikka seda, et tegemist on tõelise härrasmehega, kellele võib alati kindel olla. “Kõigepealt tuleb pähe, et ta on meile, noorematele näitlejatele elavaks eeskujuks,” ütles Peeter Jakobi lavapartner lavastuses “Kivid taskus” Eduard Salmistu.

Teatri lavastusjuht Tiit Kalm lisas ühe iseloomustava joonena Jakobi ääretu korraarmastuse. “Ta on pikk ja kindla sõnaga mees, keda iseloomustab hästi kas või tema suhtumine autodesse,” lausus Kalm, “teda häirib iga pisiasi, mis ei ole korras.”

Üllatusaustusavaldusest infarkti äärel

Just oma korralikkuse tõttu tabas Peeter Jakobit esmaspäeva õhtul shokk, kui ta poodi minnes järsku avastas, et talle on ühe palga asemel laekunud kaks palka. “Olin infarkti äärel,” rääkis Jakobi, “kui vähem on, siis mõtled, et oled ise midagi sassi ajanud või ära unustanud, aga et rohkem - kohe tekkis mõte, et raamatupidaja on kogemata kellegi teise palga minu arvele kandnud.”

Jakobi tõttas kohe teatrisse asja klaarima ja seal selgus, et direktor Indrek Saar oli käsu andnud tähtpäeva puhul talle kahekordset palka maksta.

Rakvere Teatri direktor Indrek Saar ei hoia end Peeter Jakobit kiites tagasi. “Väga taktitundeline härrasmees, alati väljapeetud, alati viisakas,” kiitis Saar. “Lähemal tundmaõppimisel aga leidsin, et tegemist on väga südamliku ja emotsionaalse inimesega - ilma milleta oleks raske näitleja olla.”

Ka jäi Saare jutust kõlama, et Peeter Jakobil pole küll karta tööta jäämist. “Pole probleemi, et Peetrile tööd anda,” märkis teatridirektor. “50-ndad ületanud näitlejad lähevad aastatega paremaks, see on raudvara, mis läheb järjest enam hinda.”

Tagasi üles