Kevadväsimuse vastu aitavad hästi ravimtaimed

Pärast pikka talve toob algav kevad endaga tihtipeale väsimuse. Foto: Internet

Pikk talv kurnab nii vaimu kui organismi. Tihtipeale aitavad väsimust peletada kõige lihtsamad ravimtaimed ja muud nipid, mis on teada-tuntud rahvatarkus.

Ajal, mil päike hakkab kõrgemalt käima, tabab inimesi väsimus. Pikk talv on kahandanud jõuvarusid ja vaja oleks turgutust. Taimedel on organismi puhastav toime ning nad sisaldavad vitamiine ja mineraale, mida me poetoidust tihti kätte ei saa.

Tass teed sobib kindlasti päeva lõpetama, aga puhastavaid teesid võib juua päev läbi, isegi jahtunult. Pudeli teega peaks koguni töö juurde kaasa võtma.

Abi loodusest

Elujõudu taastava tee valmistamiseks on head näiteks kõrvenõgesed, mis sisaldavad rauda ja karotiini ning annavad vitaalsust ja elujõudu. Samuti raua ja eeterlike õlide poolest rikas raudrohi, mis soodustab seedeelundite tööd ning on mikroobidevastase toimega ja puhastab neerusid.

Mustasõstralehed või -pungad on suure C-vitamiini-sisaldusega. Pungi on soovitatav kasutada siiski juhul, kui ei ole kroonilisi neeruhaigusi. Karotiini sisaldavad saialilleõied soodustavad sapieritust ja on põletikuvastase toimega.

C-vitamiini-rikkad põdrakanepilehed annavad energiat ja elujõudu. C-vitamiini, karotiine ja flavonoide sisaldavad kibuvitsamarjad soodustavad sapieritust ning on nahale ja liigestele kasulikud.

Õunakoortes on palju vitamiine ja flavonoide, mis on vajalikud organismi normaalseks tööks, kaselehtedes eeterlikke õlisid ja C-vitamiini - need soodustavad neerude tööd ja puhastavad organismi.

Kuuseokkad sisaldavad klorofülli, eeterlikke õlisid ning on samuti puhastava toimega. Noorte kuuseokste okkad aga klorofülli ja polüprenooli, mis on raku uuenemist ja rakumembraani ainevahetust soodustavad ained.

Neid kasutatakse XXI sajandi nn imerohtudes, kuigi rahvameditsiinis on need juba aastasadu kasutusel olnud.

Soovi korral võib meeldiva maitse saamiseks teesse panna ka seedeelunditele kasulikku ja organismi tugevdavat piparmünti.

Näiteks võtta võrdses koguses kuuseokkaid ja piparmünti, segada ja lisada teelusikatäis segu klaasile kuumale veele. Lasta tõmmisel seista 10-30 minutit, seejärel kurnata ja juua.

Mett võib kõrvale süüa, tee sisse ei soovita seda panna, sest kuumas kaotab mesi oma väärt omadused. Vene rahvas limpsib tee kõrvale moosi, mis on samuti hea mõte. Aga omatehtud võilille-, kuusevõrse- või vahtrasiirupki sobib imehästi.

Ei tasu põlata ka toormoose, mida saab kas või külmutatud marjadest mikserdada, lisades suhkrut või mett.

Tänapäeval on müügil palju kuivatatud marju ja puuvilju, aga kindlasti peaks eelistama mahetooteid, milles ei ole tervisele kahjulikke säilitus- ja värvaineid.

Lisaks võib kasutada adaptogeene, näiteks Eestis kasvavat kuldjuurt, eleuterokokki või sidrunväänikut.

Need aitavad organismil kohanduda uue olukorraga.
Kevadisel ajal kipuvad välja lööma liigesehaigused jm kroonilised hädad. Reuma korral võib teha soopihlatee kahenädalase kuuri, samuti hävitab soopihl streptokokke, mis põhjustavad põletikke.

Reuma korral on head veel angervaks, kaselehed, põldosi, kummel, linnurohi, mustasõstralehed ja -mahl. Kolmenädalane puhastav teekuur on organismile igati kasulik.

Kindlasti tuleb tähelepanu pöörata vanale bronhiidile, see välja ravida - kolme nädala jooksul võiks juua teed, teha inhalatsioone, määrida rinnale ürdi- ja eeterlike õlidega salve.

Head segud on need, kus on iisopit, punet, aedliivateed, kassinaerist või alteed, paise- või teelehte. Järelraviks sobiksid oranžid aedviljad, näiteks porgandisalat, astelpajumarjad, saialilletee, kibuvitsa- ja pihlakatee, ka kõrvenõges, et ära hoida haiguse kujunemine krooniliseks.

Kevad toob mahla

Päikesepaistelisel päeval tuleb juba natuke vahtramahla. Et vahtramahlaaeg on lühike, tasub seda targalt ära kasutada.

Kui kõike juua ei jaksa, võib mahla sügavkülma panna ja talvel tarvitada või siis siirupiks teha. Järgmisena hakkab kask mahla andma.

Väga edukalt saab kevadel kasvatada kodusel aknalaual rohelist, näiteks sibulat, küüslauku, kresssalatit, mis tõuseb mullast mõne päevaga, ja idandada seemneid söömiseks, kasvatada nisuorast jne.

Lisaks peaks üles leidma mahlad ja moosid, mis mullu keldrisse ja sügavkülma varutud.

Eriti head on mustad sõstrad, astelpajumarjad, mustikad, pohlad ja jõhvikad. Tervislik ja maitsev on hapukapsas mee, külmpressõli, sibula ja jõhvikatega.

Natuke aega pärast lume sulamist hakkavad kasvama nõgesed, karulaugud ja teised rohelised taimed, millest saab nii salatit, suppi kui teed.

Kõrvenõgestest sobib teha väsimust peletavat teed juba siis, kui taimed on alles 1-2 cm pikkused.

Värsketele taimedele lihtsalt vesi peale kallata, lasta umbes viis minutit tõmmata, lisada võib raudrohtu, mustasõstrapungi või -lehti. Teekuur võiks kesta ühest kolme nädalani.

Viibige ka värskes õhus ja sööge tervislikult! Nende lihtsate asjadega peletab väsimuse ja astub suvele vastu.