Inimesed, kelle kodu on mõne lõbustusasutuse naabruses, on tihti kogenud häirivat melu.
Juhtkiri: Tülikad naabrid
Tänases Virumaa Teatajas on lugu Vinni vallas elavast Toomasest, kes saatuse tahtel elas aastaid mitteametliku lõbustuskoha naabruses.
Kui näiteks baarist tänavale tulnud joobes inimesed on liiga lärmakad ja see häirib kas või üht möödujat, on sel väärteo tunnused. Samas ei pruugi lärmajate tegevus olla üldse möödujale suunatud.
Toomase puhul on teisiti. Väidetavalt häiris naabri ja tema külaliste tegevus just Toomast ja tema peret. Sel tegevusel on väärteo, täpsemalt avaliku korra rikkumise tunnused.
Paraku sai Toomas politseist abi ainult ühel korral. Teisi pöördumisi ei fikseeritud.
Kuigi korravalvur kinnitas, et Toomas pöördus tema poole mitu korda, pole need fikseeritud, ja see saigi Tartu halduskohtu üheks põhjenduseks, miks jäeti rahuldamata Toomase kaebus Vinni vallavalitsuse vastu.
Miks siis politseisse pöördumisi ei fikseeritud? Võib-olla mundrikandja ei näinud väärteo tunnuseid. Põhjus võis olla ka politseiniku suures töökoormuses või prioriteetides. Aastatel, mil naaber Toomast väidetavalt traumeeris, oli Eesti politseinike prioriteediks liiklus.
Halduskohtu teiseks põhjenduseks kaebuse rahuldamata jätmisel oli asjaolu, et Vinni vallavalitsus ei ole Toomasele oma tegevuse või tegevusetusega kahju tekitanud ja vastupidist ei ole tõendatud.
Vinni valla avaliku korra eeskiri annab vallaametnikele võimaluse väärtegusid menetleda. Paraku ei näinud ka nemad Toomase jutu põhjal väärteo tunnuseid.
Kõnekas näide Vinni omavalitsuse tegevusest korra kaitsel on alates 2004. aastast tööle võetud korrakaitseametnik, kes ei ole aastate jooksul menetlenud ühtegi väärtegu. Kõik on ta lahendanud vestluse teel ja kõik on seotud vaid koerte ja kasside pidamise eeskirjaga.
Jäägu lugeja otsustada, kas ametnikud käitusid õigesti või mitte. Kas mehe kaebustel oli tõepõhi all või mitte.
Küll aga tuleb tunnistada fakti, et pärast seda, kui Toomase naaber vahetus, probleemid kadusid.