Loodusest saadud elamusi ei asenda miski

Väike-Maarja lasteaednikud esinesid konverentsil lustaka näitemänguga. Foto: hilje Pakknen

Eelmisel nädalal Väike-Maarja rahvamajas peetud maakonna alushariduse konverentsi seekordseks oli teemaks "Laps ja loodus".

Konverentsi peakülaline oli Tallinna loomaaia direktor Mati Kaal, kes rääkis loomaaia kohast tänapäeva linliku eluviisiga inimese elus ja loomadega suhtlemise tähtsusest lastele.

Mati Kaalu meelest on ühtede inimeste arvates loomaaed kõige jubedam loomade vangishoidmise koht, teistele pakub see jällegi põnevust.

Mida aga loomad tegelikult vajavad? 40aastase loomaaedniku staažiga Mati Kaalu sõnul on loomadele nende elementaarseks põhivajaduste rahuldamiseks vaja eelkõige toitu ja liikumist.

"Neile ei ole põhiprobleem mitte ruumi suurus, vaid see, mida teha oma pika päevaga. Nende õnneks tuuakse neile iga päev lõbustamiseks näha inimesi," rääkis Kaal.

Näiteks vanas loomaaias tuli loomadel kord elada mõnda aega ilma piirdeta - ükski neist ei tulnud oma piiridest välja. Teisel korral tuli seoses suu- ja sõrataudiga loomaaed pooleks aastaks külastajaile sulgeda. Loomad aga ootasid iga päev, kuhu inimesed täna jäävad.

Loomad võtavad piiret kui abimeest, mis kaitseb inimese eest.

Kui loomaaias võibki mõni puur loomale liiga väike olla, saab ta oma liikumisvajaduse ikkagi kätte. Näiteks on uuritud, et 4 m² suuruses ruumis liigub ilves ööpäevas 16 km.

"Loomadele on liikumine sama, mis inimesele käik jõusaali. Looma jaoks on ruumi suurusest olulisem, kuidas tema ruum on sisustatud," märkis Kaal.

Loomaaiad tekkisid koos linnalise eluviisi tekkimisega. Tallinna loomaaed on 70 aastat vana, Frankfurdi oma 250aastane. Mida suurem on linn, seda rohkem on seal loomaaedu.

Inimese töövõime taastub looduskeskkonnas kuus korda kiiremini kui mis tahes linnalises keskkonnas. Mida linnastunum keskkond, seda enam vajab inimene enda ümber töövõime taastamiseks looduslikke keskkondi - looma- ja botaanikaaedu.

Tallinna loomaaias on ka lasteloomaaed, kus lapsed saavad loomadega suhelda, nende eest hoolitseda. Lastele on loomadega suhtlemine normaalseks arenguks vajalik. Neist, kel pole loomadega kokkupuudet olnud, võivad areneda anomaaliatega inimesed.

Mati Kaal pani lasteaednikele südamele, et lastega õue minnes suundutaks ikka loodusele lähemale. Kunagi pole liiga vara lapsele loodust õpetada.

Inimese süda läheb kalgiks, kui ta elab loodusest lahus. Loodusest saadud elamusi ei asenda miski, oli osalejate üksmeelne veendumus.

Sagadi looduskooli tulihinge­li­ne toetaja Marko Pomerants rää­kis alushariduse õppekavade põh­jal, kuidas eeldatakse, et koo­liminev laps on teadmistelt tar­gem kui keskmine täiskasvanu.

Pomerantsi näidete põhjal peab kaheaastane laps suutma vahet teha autol ja bussil. Kolmene peab lisaks teistele teadmistele juba oskama viia prügi kokkulepitud kohta. Neljane peab vahet tegema okas- ja lehtpuudel, viiene oskama ületada tänavat, kuuene teadma, miks loomad ja taimed vajavad valgust, seitsmene aga tundma maavarasid ...