Erahooldekodud - kas see on suurte saladustega suletud süsteem?

Vanurite pansionaat Kuldne Sügis paistab väljast kena. Aga seestpoolt? Foto: Tairo LutterPärast seda, kui Virumaa Teatajas ilmusid kirjutised väidetavatest probleemidest Silvi ja Ilmar Köögi hallatavates hooldekodudes on toimetus saanud ärevakstegevaid teateid, mis kinnitavad - kontroll hooldekodudes toimuva üle on nadi nii Rakveres, Lääne-Virumaal kui ka kogu riigis.

Rakvere linnapea Andres Jaadla sai detsembri alguses kirja ühe vanuri endiselt hooldajalt. Pahandatud ekshooldaja väitis, et tema kunagine hoolealune on Silvi Köögi hooldekodu poolt valesse kohta maetud ning et teda sellest ei teavitatud.

Ekshooldaja sai vanuri surmast teada juhuslikult enam kui aasta hiljem. Tema väitel ei pidanud hooldekodu juhataja kinni lubadusest teavitada vanuri surmast. Lisaks ei maetud vanurit perekonna hauaplatsile, mille hooldamise kohustus läks Köögile üle, kui ta sai hooldamise eest tasuks vanuri kinnisvara.

Abitu linn

“Kahetsusväärne,” ütles Rakvere linnapea Andres Jaadla. Tema arvates ei pruugi ka Virumaa Teatajas varem hooldekodude kohta ilmunud materjalid laim olla, nagu väidab Köök.

Nädala eest kirjutas maakonnaleht endisele hooldekodu töötajale viidates nii pampersite asemel kasutavatest kateetritest, haigete ravimiteta jätmisest ja muudest küsitavustest vanurite hooldamisel.

Virumaa Teatajale räägiti vanurist, kes olla lahkunud hooldekodust pärast seda, kui Köögid hakkasid talt nõudma oma korterist loobumist, et tasuda sellega hooldamise eest. Väideti, et kui vanur keeldus korteriga tasumisest, muutus talle antud toit palju viletsamaks.

“Ainuüksi kiri surmast mitteteatamise kohta tekitab küsimusi, rääkimata muust. Aga linn siin järelevalvet teha ei saa, seda peaks tegema sotsiaalministeerium,” lausus Jaadla.

Paraku pole Rakvere linnavalitsus küsimusi tekitavast juhtumist rääkivat kirja andnud ei sotsiaalministeeriumile ega maavalitsusele. “Praegu tegeleb asjaga meie jurist,” selgitas Rakvere linnavalitsuse sotsiaalhooldusspetsialist Lea Kivipõld.

Ta ei osanud öelda, miks pole kaebusest teavitatud maavalitsust ega ministeeriumi.

Maavanem vastutab

“Maakonna hooldekodudes toimuva eest vastutab kõige otsesemalt maavanem, kellel on õigus probleemide ilmnemisel rakendada ka sanktsioone, kuni sulgemiseni välja,” selgitas Virumaa Teatajale sotsiaalministeeriumi sotsiaalhoolekande osakonna juhataja Sirlis Sõmer.

Lääne-Viru maavanema kohusetäitja Riina Kaptein ütles, et signaalid erahooldekodudes toimuva kohta tegid ta ärevaks. “Erahooldekodusid on vaja rohkem kontrollida. Seal ei pruugi kõik korras olla,” nentis Kaptein. “Järelevalve, mis on toimunud peamiselt riiklikus sektoris, pole midagi hullu näidanud. Aga praegusi signaale tuleb kindlasti kontrollida, kuigi ega kontroll pruugi kõike näidata.”

Suletud süsteem

Maavalitsuse sotsiaal- ja tervishoiuosakonna juhataja Tõnis Randlasele oli üllatuseks surnud vanainimest puudutav kaebus, millest pole maavalitsust informeeritud. “Mitmed signaalid teevad meid ärevaks, aga samas oleme kogenud, et väljast vaadates paistab hooldekodus kõik korras olevat,” ütles Randlane. “On väga raske juures olla ja veenduda, et kas surijale antakse süüa või mitte. Tegemist on suletud süsteemiga, kust info reaalselt toimuvast tuleb raskelt välja.”

“Avatumat süsteemi kui meie on raske leida. Siin on mitu korda käinud “Prillitoosi” saade ja Äripäev, rääkimata Virumaa Teatajast. Isegi Õhtuleht käis.

Küsige ükskõik mida, me vastame alati,” selgitas hooldekodu juhataja Silvi Köök.

“Vestlused hoolekodude patsientidega on senini käinud juhataja või kohaliku sotsiaaltöötaja juuresolekul ja üsna loomulik, et selles olukorras kõike vaid kiidetakse,” nentis Randlane.

Tema arvates teeb hooldekodudes toimuva kontrollimise raskeks puudulik seadustik. Randalase sõnul olid ENSV-s sotsiaalhoolekannet puudutavad seadused paremad kui praegu. “Probleem on sotsiaalministeeriumi nõrkuses. Kaader vahetub seal kogu aeg, seadusi ei tule,” leidis Randlane.

Et erahooldekodud on suletud süsteem, kus infot naljalt välja ei tule, leiab ka sotsiaalministeeriumi sotsiaalhoolekande osakonna juhataja Sirlis Sõmer. “Oluliste pretensioonide puhul teeme hooldekodudesse erakorralisi reide,” ütles Sõmer.

Samas tunnistas ta seaduste puudulikkust, sest senini pole kusagil täpselt fikseeritud, kui palju peaks hooldekodus olema hooldajaid ja mida need peaksid täpselt tegema. “Ehk moodustada hooldekodude juurde nõukogud, kus oleksid eri poolte esindajad,” pakkus Sõmer.

Katrin Kuljus, Rein Sikk