Jõulud: Jõulukaart kogub taas populaarsust

Kuigi e-kaartide ja SMS-tervituste saatmine on üha populaarsemaks muutumas, saadetakse tänavu palju rohkem jõulukaarte kui mullu. Eesti Post pakub võimaluse tavapärase jõulukaardi asemel aga näiteks shokolaadi saata.

Alati ei pea jõulukaarti poest ostma. Piisab ühest õnnestunud meeleoluga fotostki.Jõulukaartide müük on tänavu tasapisi ülesmäge minemas, kinnitas Rakvere raamatukaupluse Varrak juhataja Aino Rohtmets.

“Mullusega võrreldes on müük kindlasti suurem, kuue-seitsme aasta tagust taset pole me aga enam saavutanud,” rääkis Rohtmets.

Omaaegse taseme saavutamine on kindlasti raske, sest konkurents on tihenenud.

Käsitööna valminud kaardid on moes

Rakvere Peapostkontori tootmisosakonna juhataja Helgi Palts ütles, et just kuus-seitse aastat tagasi oli jõulukaartide saatmine madalseisus, kuid nimetas tänavust aastat heaks kaardiaastaks.

Kui mullu saadeti esimesel soodustariifiga päeval Lääne-Virumaal umbes 8500 kirja-kaarti, siis tänavu pisut alla 14 tuhande. Mullu käis kõige kiiremal päeval postitöötlejate käte vahelt läbi 21 219 Lääne-Virumaal posti pandud saadetist, tänavu jõuame ehk peaaegu 28 tuhandeni päevas.

Jõulukaartide müüjate sõnul eelistavad ostjad lihtsust ja traditsionaalsust. “Firmad ostavad rohkem kahepoolseid looduspiltidega kaarte, kuhu jõulusoovid juba sisse kirjutatud, eraisikud eelistavad lõbusamate joonistatud piltidega kaarte,” lausus Aino Rohtmets.

Päris hästi lähevad kaubaks ka käsitsitehtud jõulukaardid, mille valik aga eriti lai ei ole. OG Elektra Turu Kaubamajas lilli müüvad Maili Ott ja Heidi Jakobson rääkisid, et nende poolt pakutavad Võhmas OÜ Silla Kaart poolt toodetud käsitsivalmistatud jõulukaardid on ostjate seas kõrges hinnas. “Käsitöö meeldib inimestele ja on trükitud kaardist kuidagi südamlikum,” leidis Maili Ott.

Heidi Jakobson teadis rääkida, et Võhmas teevad kaarte kunagise lihakombinaadi naised oma endisel töökohal. “Üks kaart pidi valmis saama tunni ajaga,” lisas Jakobson.

Kohalikke kaardipakkujaid ei ole viimasel ajal olnud, kinnitasid lillemüüjad, ehkki huvi nende toodangu vastu ilmselt leiduks. Nii ongi Rakvere käsitööpoodides müügil enamalt jaolt just Võhmast pärit jõulukaardid.

Raamatukaupluse Varrak juhataja Aino Rohtmets rääkis, et lisaks käsitöökaartidele ostetakse aasta aastalt üha paremini UNICEF-i jõulukaarte. “Ilmselt loeb teadmine, et neid kaarte ostes toetatakse Eesti lapsi,” arvas Rohtmets.

Küll on aga viimastel aastatel tagasi läinud mõne aja eest väga moes olnud retrokaartide müük. Eriti ei taha eestlased osta ka jõulukaarte, mis on väga kulda ja karda täis pikitud.

Jõulukaartide hulk erinevates müügikohtades on väga suur. Rakvere kauplustes ja postipunktides ringi vaadates võib leida vähemalt pool tuhat jõulukaarti. Ja see arv võib tegelikult märksa suurem olla.

Ostjate seas on väga populaarsed ka jõuluvana- ja päkapikukujulised kaardid.

“Õnneks taibatakse need reeglina ümbrikusse panna,” märkis Rakvere Peapostkontori tootmisosakonna juhataja Helgi Palts. “Mõned üksikud saadetakse ka lahtiselt, selline ebastandardse kujuga saadetis teeb postitöötajate töö keerulisemaks.”

Kiri jõuluvanale ilma saatja aadressita

Hõlpu ei anta postile aga ka ilma kummalise kujuga kaartideta. Helgi Palts rääkis, et küllalt sageli unustavad inimesed aadressi kirjutamata.

“Mõne aja eest leiti postkastist näiteks kolm filmirulli ilma mingisuguse kaaskirjata, meie ei oska nendega küll midagi peale hakata,” tõi Palts näite. “Eelmisel nädalal leidsime täiesti tühja ja lahtise ümbriku, mis oli adresseeritud Ungarisse. Ilmselt unustati lihtsalt jõulukaart sisse panna.”

Igal jõuluajal leiavad postitöötajad ka mõne kirja, mis on adresseeritud lihtsalt jõuluvanale. “Viimastel aastatel küll vähem, aga neid on siiski,” tõdes Palts.

Korra kuus tuleb kokku spetsiaalne komisjon, kuhu kuulub ka politsei esindaja, et avada kõik need kirjad, millega postitöötajad ei oska midagi peale hakata.

“Väga palju on ka dokumendisaadetisi, mis on raskemad, aga marke on peal tavalise tariifi alusel. Saatja aadressi ümbrikul ei ole, firmad aga puuduolevat summat juurde maksta ei taha,” lisas Palts.

Kirjad avatakse, et leida mingit infot nende saatja või saaja kohta.

“Dokumentidega on asi reeglina lihtne, kui kirjas on pilte, üritame nende järgi võimalikku saatjat tuvastada, aga osa kirju jääbki meie kätte,” lausus Helgi Palts.

Selliseid kirju säilitatakse aasta jooksul, seejärel kuuluvad need hävitamisele.

Jõulukaardiks võib Eesti Posti vahendusel saata ka shokolaadi. Paltsi kinnitusel saab kaardishokolaade osta kauplustest, nende ümbrispaberil on koht aadressi ja postmargi jaoks. Margistatud ja aadressiga varustatud shokolaaditahvli võib lasta lähimasse postkasti.

Kuni 100-grammise shokolaaditahvli saatmine maksab 4,50; kuni 250-grammisele tahvlile tuleb kleepida marke 6 krooni eest. Need väljastatakse saajale kirjakasti kaudu.

Pisipakina saates on kuni 100-grammise shokolaadi saatmine 16 krooni, kuni 250-grammise saatmine 19 krooni. Shokolaade saab saata ka SMS-i ga, infot leiab Eesti Posti koduleheküljel www.post.ee

ESIMENE JÕULUKAART:

Maailma esimese müügile jõudnud jõulukaardi tegi 1843. aastal kunstnik J. C. Horsley sir Henry Cole`i idee alusel. Cole leidis, et kirjade kirjutamine jõulusoovide edastamiseks oli tüütu ja aeganõudev ning ta tellis tuttavalt kunstnikult kaardi.

Tuhat esimest jõulukaarti müüdi hinnaga üks shilling tükist küllalt kiiresti Londoni Old Bond Streetil asuvas Felix Summerly`s Old Treasure Office`i nime kandvas äris.

Esimese jõulukaardi keskel oli õnnelik perekond tõstmas klaase pühade auks, kaardi servadel kujutati sümboolselt vaese ja palja inimese riietamist ning januse jootmist.