Lauluisa pidas sünnipäeva

Noor Friedrich Reinhold Kreutzwald (Roland Rand) leiab oma püüdlustele taas vastuseisu. Ent kogeb ka julgustamist. Foto: Tairo LutterKadrinlased lõpetasid tegudetiheda Kreutzwaldi-aasta Lauluisa 200. sünnipäeval maailmaesietendatud näitemänguga noorest Kreutzwaldist ja kolmekeelse “Kalevipojaga”.

Eile Kadrina valla raamatukogus vaatajate ette astunud algupärandi “Aida-Vidri vaadandus” autor Enn Mälgand ütles, et näitemäng Friedrich Reinhold Kreutzwaldi noormehepõlvest valmis mõne päevaga. “See sündis täiesti äraseletamatult,” tähendas Mälgand.

Mõjutajate rolli mängisid õhtuti lehitsetud kirjanduslugu ja Gustav Suitsu raamat Kreutzwaldi noorusest. “Kreutzwaldi noorusaeg, mis otsustas tema saatuse, on seni jäänud suuresti avamata,” arvas Lauluisa ellu ja loomingusse süüvinud Mälgand. “Olen Kreutzwaldi pool elu tasapisi lugenud. Ei tea, miks. On tõmmet.”

Vaadanduses, mis koosneb Aida-Vidri elus olulistest jutuajamistest, saab sõna seitse meest. Ainus naistegelane jäi mustandisse. “See on nagu laevas - riskantsetel momentidel pole hea, kui naised on juures,” tähendas autor.

Vaadanduse aitas kirjatähest elavaks Kadrina Rahvamaja näitering Harald Rahupõllu käe all. Anne Peäske sobitas juurde Veljo Tormise muusika.

Peaosatäitja Roland Rand tunnistas, et Friedrich Reinhold Kreutzwaldi kui noore mõtiskleja roll oli temale kui tootsilikule tüübile pisut keeruline. “Saime hakkama,” arvas Rand.

Kreutzwaldi-aasta suurima üllatuse valmistas kauaaegne Kadrina Keskkooli vene keele õpetaja Maria Martinson, kes luges “Kalevipoja” läbi kolmes - vene, ukraina ja eesti - keeles.

“Kerge see ei olnud, nägin tükk aega vaeva,” lausus Maria Martinson. “Mõtlesin, et kui ma “Kalevipoja” ettelugemisele Rakvere Vallimäel ei jõudnud ja etendus jäi ka nägemata, otsustasin, et tähistan Kreutzwaldi-aastat lugemisega.”

Kulus kaks kuud tõsist tööd, et eepost ja tõlkeid laul-laulult kõrvutada. Kõigepealt venekeelne, siis emakeelne ehk ukrainakeelne variant ja lõpuks eestikeelne originaaltekst.

“Filoloogiliselt oli väga huvitav võrrelda,” sõnas Maria Martinson ja lisas, et eepose vaimu annavad hästi edasi mõlemad tõlked. “Kõik kolm keelt läks hinge,” kinnitas ta.

Kõige raskemad olid laulud kaheksandast kolmeteistkümnendani, siis hakkas lugemine kergemaks minema. Lõpuks olid “laulemaie” ja “tantsimaie” nii selged, et kumisesid kõrvus igapäevaeluski.

“Kui filoloogilist huvi ei ole, siis palja tahtepingutusega eeposi niiviisi läbi ei loe, huvi peab domineerima,” arvas Maria Martinson.

Ja naeris rõõmsalt enda jonnakuse üle, mis aitas pöörase ettevõtmise viia võiduka lõpuni.

Et Kreutzwaldi vaimu veelgi sügavamalt meeltesse kinnistada, vaatasid sünnipäevalised 1980-ndate aastate alguses “Suurte sõnameistrite” sarjas Ago-Endrik Kerge käe all valminud videofilmi “Friedrich Reinhold Kreutzwald”, kus Lauluisa kehastas Mati Klooren.

Kreutzwaldi-aasta ühe mootori, Neeruti Seltsi esimees Tiiu Uusküla ütles, et idee panna Kreutzwaldi-aastale punkt millegi enamaga kui vastamisi istudes Kreutzwaldist rääkimisega, oli Neeruti Seltsi, Kadrina Rahvamaja ja raamatukogu ühismõte.