Euroopa Liidust Eestile antud 19 miljoni euroga rekonstrueeritakse Tallinna-Narva maantee Maardu ja Valgejõe vaheline teelõik, mis teeb virulase pealinnas käimise tunduvalt mugavamaks.
Miljonid eurod siluvad teed Tallinna poole
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Samal ajal, kui Maardu ja Valgejõe vaheline tee saab eurokorda, seisab juba aastaid tagasi Viitna ümber ehitatud ringtee sügavas vaikelus. Foto: Tairo LutterRahandusminister Taavi Veskimägi kirjutas eile alla Euroopa Liidu ISPA fondist kaasfinantseeritavad tee-ehituse ja keskonnaprojekti kokkulepped 507 miljoni krooni ulatuses. Sellest 297,2 miljonit kulutatakse Maardu ja Valgejõe vahelise teelõigu rekonstrueerimiseks 62,7 kilomeetri ulatuses.
Rahandusministeeriumi välisfinantseerimise osakonna peaspetsialist Marika Vaarik ütles, et Euroopa Liidust infrastruktuuridele antud summad on alati suured. Vaarik märkis, et pärast Maardu-Valgejõe vahelise teelõigu rekonstrueerimist muutub seal sõitmine sama mugavaks, nagu Tallinna-Pärnu maanteel.
Sohvrid ootavad muud
See on kindlasti hea, kui midagi paremaks läheb, ütles Rakvere ATP vedude direktor Hardo Sulger.
Tema hinnangul tulnuks aga alustada tee remontimist Tallinna-Maardu vahelisest lõigust, mis on Maardu-Valgejõe teest tunduvalt halvemas olukorras. Sulgeri sõnul kurdavad sohvrid, et pealinna ja Maardu vahelisel teelõigul on bussiga sõites tunda tugevat raputamist. Sõiduautoga ehk ei saa nii arugi, lisas ta.
Nõus, oli Maanteeameti europrogrammide osakonna juhataja Urmas Konsap päri bussifirma töötajate arvamusega. Konsapi sõnul on Tallinna-Maardu vahelise teelõigu rekonstrueerimine projekteerimisel ja töödega tehakse seal algust 2006.-2007. aastal.
Euroopast saadud miljonite toel hakatakse Maardu-Valgejõe vahelist teelõiku rekonstrueerima tuleval aastal. Konsapi sõnul ei ehitata ümber mitte tervet lõiku, vaid selle üksikuid osi.
Näiteks tõi ta Jägala jõe silla, mis on kitsas ega vasta euronõuetele. Sild on praegu liiklusohtlik, nentis maanteeameti spetsialist.
Konsapi ütlust mööda pannakse Maardu-Valgejõe vahelisele teelõigule kivimastiks-asfalt, mis on krobelisem ja vastupidavam, kui ligemale kümne inimese elu nõudnud Haljala-Viitna vahelisel euroteel.
Konsapi selgituse järgi on Maardu-Valgejõe vahel suurem sõidutihedus kui Haljala kandis ja asfaldi kvaliteedi tingibki teelõigu koormus.
Maardu-Valgejõe tee rekonstrueerimiseks kuulutatakse välja rahvusvahelise hange. Et tegu on kaasfinantseerimisega, siis Euroopa Liit maksab vaid 75 protsenti tee maksumusest. Seega peab Eesti riik leidma kavandatu teostamiseks 98,7 miljonit krooni.
Viitna ringtee ootab vaikelus
See, millal tee-ehitus Valgejõest Rakvere poole edasi jõuab, pole selge. Aastaid tagasi hakati ehitama ümber Viitna ringteed, kuid praegu kasvavad teekohal juba mehepikkused männid.
Kavandatud ringtee äärde jäävas Uustalus elav naisterahvas ütles, et tema jaoks ongi parem, kui see tee valmis ei saa, siis on vähem müra. Algul oli neil plaan, et tuleb heinamaalt kohe akna alt mööda, aga siin oli liiga soine, ütles ta.
Malvi Trepp elab aga otse teederägastiku keskel, Loobu viadukti kõrval, kuid ümbritsev liiklus ei häiri teda ega tema teedemehi.
Nelja aasta eest Viitnalt Mihkli tallu elama tulnud Trepp ütles, et on autode mürinaga harjunud. Ma ise ütlen, et see on minu saareke, muigas ta.
Ka Malvi Trepi arvates on mõttekam liiklus Viitnal nõnda jätta, nagu harjutud on, sest muidu jääksid nii bensiinijaam, poed kui ka kõrtsid teest eemale.
Toomas Herm, Aarne Mäe