Repliik: Kiiduväärt kiri
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kiidan selle kirjatööga õppur Andres Kiisi, kes tänase Virumaa Teataja arvamusküljel küsib Riigikogu saadikute käest: Miks saadate meie poisse võõrasse konfliktikoldesse surema?
Küsimus on vormistatud avaliku kirjana ning laiemaks sisuks Iraagi sõda ja Eesti sõduri hukkumine.
Mõnele võib õppuri küsimus meeldida, teisele vastukarva olla, kuid tähtsam on hoopis muu. See, et Eesti kodanik kasutab oma õigust pärida valitutelt avalikult aru, näiteks maakonnalehe vahendusel. Selleks kohalik ajakirjandus ju olemas ongi, et viia kohaliku rahva hääl valituteni, et nõuda valitutelt vastust. Virumaa Teataja annab oma parima, et vastus ka tuleks.
Kõige tähtsam avaliku kirja juures pole aga mitte küsimuse sisu, vaid käitumise tarkus. Kui palju on meie hulgas inimesi, kes pahandavad ühe või teise asja pärast, kiruvad valitsust ja volikogusid. Aga kirumise tasemele asi jääbki. Tõenäoliselt nii on see üheksakümne üheksal protsendil pahemeele juhtumeist.
Ajal, mil noored poliitikast võõrduvad, ei piirdu üks noormees lihtsalt pahameelejutuga, vaid vormistab selle avalikuks küsimuseks. Nii saavad ehk tema avaliku küsimise abil vastuse kätte ka need, kes ise pole avalikult küsida osanud või julgenud. Ning uskugem - ka valitutel on lihtsam oma asju ajada, kui rahvas nende käest tihedamalt aru pärib.