Arvamus: Paneks õige palja tarva riidesse

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Kodanikud, peseme Rakvere tarva kevadel puhtaks ja paneme riidesse. Nimelt Eesti läheb Euroopa Liitu. Panen ette, et sel puhul võiks Lääne-Viru ja Rakvere linna kõige tähtsama tegelase - Vallimäel jõllitava tarvapulli - riietada eurosümbolitega hõlsti sisse.

Et las siis vaatab seal kõrgelt üle Virumaa, kollaste eurotähekestega sinine palakas või tooga ümber lehvimas. Muuseas võiks tähtpäevade puhul tarva riietamisest või kaunistamisest saada Rakverele omane tava.

Midagi erilist

Et aga kõik algusest peale ja ausalt ära seletada, tuleb alustada sellest, et võlgnen tänase kirjatöö sünni eest tänu linnapea Andres Jaadlale. Sest tema oli see, kes küsis: “Mullu lugesime volbripidustuste eel Kalevipoja avalikult ja esmakordselt ette, aga mida sel aastal teha?”

Mõte läks liikuma. Ja pilk peatus tarval. Ja meelde tuli euroliitu astumine 1. mail, ning lisaks ka Euroopa Liidu pealinna Brüsseli tuntuim vaatamisväärsus - pissiv poiss ehk manneken pis.

Neist kõigist kokku võrsuski pulli riietamise idee. Tore ja tähelepanuväärne oleks ju austet elukat euroliitu astumise puhul kaunistada. Ja eks ikka sinise eurokangaga, millel kollased tähed peal. Tegelikult tehti ju tarva kaunistamise ots lahti mullu jõulude ajal, mil pull sai kaela jõulupärja. Nüüd võiks siit edasi minna.

Esimeseks maiks saaks tarvas selga euroriided. Edasi järgneb Rakveres ülimalt teatraalne ettevõtmine nimega Baltoscandal, mille puhul vääriks tarvas taas uut ülikonda. Siis tuleb sügis ja kooliaasta algus - äkki riietada tarvas koolivormi? Edasi mardipäev ja jõulud. Mänguruumi peaks jätkuma.

Erilised kostüümid

Muuseas, Brüsseli külastajatele on manneken pisi`i erinevate kostüümide vaatamisest saanud huvitav atraktsioon. Sest kunagi ei tea, mis rõivas pissiv poisike sind tervitab. Tal on olemas ka eesti rahvarõivad, rääkimata paljude austusväärsete ametite vormidest. Kokku on neid sadu ning enamik on muuseumis vaatamiseks väljas.

Tegelikult soosib tarva ümber tembutamist ka kuju autori Tauno Kangro arvamus. Nimelt leidis ta kunagi allakirjutanule intervjuud andes, et see hiigelloom Vallimäe veerel peab hakkama oma iseseisvat elu elama. Küll legendidena, küll tavade ja kommetena. Peaasi, et virulaste tarvandus liiga tõsiseks ei muutuks.

Kui leidub eestvedajaid, pole tulevikus välistatud isegi suurejooneline rahvusvaheline tarvamoe konkurss, mille käigus ja vaatajate silme all pulli erinevatesse kostüümidesse riietatakse.

Kõige tähtsam on algust teha. Ja poolpidulik-poolveider volbriõhtu sobib selleks tembuks ideaalset, sest saatus on meile kätte mänginud ka samal ajal euroliitu astumise.

Astume siis. Aga astume nii, et see astumine oleks üle Virumaa, Eesti ja Euroopa nähtav, et sellest hiljem ka legende räägitaks. Täpselt samamoodi, kui oli Kalevipoja ettelugemisega aasta tagasi.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles