Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2012/11/15/1434852t1he61d.jpg)
/nginx/o/2008/12/19/107678t1h1e22.jpg)
Pühapäeval sai minust andunud virtuaalloomaaednik. Mitte et ma ise oleks sellele mõttele tulnud, aga andsin järele poja pealekäimisele. Proovisime.
Paarist põdrast ja jääkarust alanud kollektsioonist sai õhtuks tõsine loomapark, mis muudkui vajas täiendamist nii ostude kui leitud loomadele kodu pakkumise teel.
Nüüd tean, kuidas arvutile antud sõrmega võib kaasa minna kogu käsi. Mul pole kunagi olnud raskusi mis tahes arvutimängu lõpetamisega mis tahes hetkel, aga loomaaia direktorina oli ikka veel vaja lahendada mõne looma või taime ostmise küsimus, leida uutele elanikele talitaja või uurida külastajate rahulolu.
Külastasime sõprade loomaaedu, leidsime uusi kaaslasi ning kui poja sõber saatis mulle kui vastsele kasutajale pildiks rohelise roosi, olin oi kui rõõmus. Ja aeg muudkui lendas ...
Ega söök saanudki enne lauale, kui pereisa arvuti töö tarbeks konfiskeeris.