Juhtkiri: Lihakombinaat loob ametiühinguimet

Maakonna ühes suuremas ettevõttes - Rakvere Lihakombinaadis sündinud ametiühinguliikumine on Lääne-Viru jaoks teedrajav. Sellest võib võita nii demokraatia kui ka elanikkond tervikuna.

Milleks meile ametiühingud? Selleks, et töötaja teaks oma õigusi ja oskaks ning suudaks neid kaitsta. Ja mitte üksi, vaid kollektiivselt. Sest ametiühinguga liitunud õpetajaskonna või kombinaaditäie töötajate sõnumit ei saa ühest kõrvast sisse, teisest välja lasta.

Selle peab vähemalt ära kuulama. Ja mingile kokkuleppele jõudma. Kuigi õpetajate palgatõus venib ja on loodetust väiksem, võib teenistujate ametiühing siiski rahul olla - nad panid riigi oma nõudmisi täitma.

Aga igal hommikul kogunevad Rakvere skandaalse kuulsusega viljasalve juurde selle töötajad lootuses, et äkki läheb tööpäev kirja, kui sundpuhkuse ajal kohale tulla, kuigi tööd ei ole ega niipea vist ka tule. Töötajad on hirmunud, ei julge sõnakesti oma õiguste eest kosta, üksnes värisevad vallandamishirmus. Kui viljasalves olnuks ametiühing, võinuks asjad teisti käia. See on tagantjärele tarkus.

Eestis toimib tegelikult ju tööandjate demokraatia. Nii kaua, kuni töötajad pole ühinenud, et oma õiguste eest seista, ei saa rääkida täiesti demokraatlikust riigist. Kui ametiühingut pole, keelab, käsib, poob ja laseb tööandja ning oma reeglite järgi. Tahab, maksab palka ümbrikus, tahab, laseb ületunde teha, tahab, keerab puhkuseaegadega käkki, maksab miinimumpalka või teeb veel midagi hullu.

Samas - ametiühing ei ole kole koll. Tal on lihtsalt vanast ajast natuke halb mekk man, aga terve Euroopa on täis ametiühinguid. Igal nädalal saab uudistesaadetest vaadata, kuidas ametiühingud oma õiguste eest mõnes riigis välja astuvad.

Näiteks Soomes kardab ametiühinguid nii tööandja kui ka ajakirjandus ehk neljas võim. Järelikult on seal ametiühingud viies võim, kes paneb vajadusel oma muusika järgi jenkat tantsima nii esimese, teise, kolmanda kui ka neljanda võimu. (VT)