Esmaspäeval Salla põhikooli katuselt 14aastasele poisile pähe kukkunud, erinevatel andmetel kas jää- või lumekamakas on vallandanud elava diskussiooni.
Keegi ei julge endale vastutust võtta
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Valla- ja koolijuhid pillutavad ebameeldivat küsimust nagu kuuma kartulit edasi-tagasi ning vastutust ühiskondlike hoonete katuste hooldamise eest ei julge enda kanda võtta ükski asutus.
Rakke vallavanem Andrus Blok on seisukohal, et koolikatuste jälgimine on kooli personali töö. Samas ei arva ta, nagu oleks Salla põhikooli õnnetuses süüdi kooli direktor. "Koolijuht on ka sellega tegelenud (lume lükkamisega - toim.), nagu tema kohus on, ning seega ei saa Salla juhtumit nimetada hooletuseks," rääkis Blok ning lisas, et antud juhul oli tema andmetel tegu lumetõkke taha kogunenud lumega, mis tänavalt vaadates silma ei hakanud, aga päeva jooksul katuselt lahti pääses ning alla langes.
Kool või omavalitsus?
Laekvere vallavanema Aarne Laasi hinnangul peaks eelkõige tegelema taoliste asjade jälgimisega omavalitsuses majandusosakond, kelle vastutusalasse kuulub ka valla hoonete haldamine.
"Kui aga sellist osakonda pole, siis minu nägemuses vastutab ikkagi asutuse juht kogu naha ja sarvedega," lisas Laas ning tunnistas, et kaudne vastutus on taolise õnnetuse puhul ikkagi ka vallal, kuigi kooli toimimise eest peaks vastutama eelkõige kooli juht.
"Ega me kõigi katuste kohta ei tea ka, mis seal veel alles on, sest me ei näe ju," tunnistas Laas ning soovitas kõigil tänavatel kõndides ettevaatlik olla.
Kas lumetõke kaitseb?
Kuigi Aarne Laasi sõnul on sel talvel pea kõigi vallas asuvate ühiskondlike hoonete katustelt lund lükatud, siis näiteks Muuga mõisa katusele pole sel talvel ükski töömees läinud.
"Seal vahetati just katus ära ning vihmaveerennidesse on paigaldatud soojendid, mis hakkavad teatud temperatuuridel tööle, ning samuti on katusel lumetõkked, läbi mille midagi sealt alla ei lenda," kirjeldas Laas.
Laas lisas, et tema hinnangul on lumetõkke tagant lume või jää allakukkumine võimalik ainult siis, kui see ka lumetõkke ära lõhub.
"Pean õigeks, et ei minda katustele, selleks on ikka mingid muud süsteemid," oli Laas seda meelt, et katustel käimine ning jää lõhkumine lõhub ka katust.
Viru-Nigula vallavanem Ervins Veitsurs ütles, et kui võimalik, on katuseid puhastatud, kuid juhtis ka tähelepanu asjaolule, et tihtipeale on katused väga vanad ja turvalisuse puudumise tõttu pole neile töömehi võimalik saatagi. Nii näiteks on jäänud puhastamata raamatukogu katus.
Rakke gümnaasiumi katuselt pole samuti sel aastal kordagi lund alla aetud, kuid mitte selle pärast, et katus töömehi ei kannaks.
"Kuna lund oli palju, siis lükkasid lumesahad lume vastu koolimaja seina, selle käigus tekkisid katuseräästaste alla kõrged vallid ning sinna lapsed ligi ei pääsegi," rääkis neljapäeval viimast päeva gümnaasiumi direktori ametit pidanud Andi Einaste ning lisas, et üks koolinurk piirati täiendavalt ka hoiatuslindiga.
Ida prefektuuri pressiesindaja Mari Riina Risti sõnul peaks koolimajade ning muude taoliste hoonete korrashoiuga tegelema siiski eelkõige omavalitsused. "Kuid õnnetusi ikka juhtub ning arvan, et ka Salla puhul oli tegu lihtsalt väga kurva õnnetusega," ütles Mari Riina Rist.
Esmaspäeva õhtul katuselt langeva jääkamakaga pihta saanud, raskelt vigastatud poisi praeguse olukorra kohta ei õnnestunud teavet saada.