/nginx/o/2016/02/26/5097837t1h6e47.jpg)
/nginx/o/2009/03/09/145636t1h20c6.jpg)
Psüühilise erivajadusega täiskasvanute elukvaliteedi parandamiseks ehitab riik uued peremajad, kus hoolealustel on paremad tingimused. Reorganiseerimist alustatakse Udriku hooldekodust.
Hoolealused saavad paremad kodud
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sotsiaalminister Hanno Pevkuri allkirjastatud rahastamise käskkirja kohaselt alustatakse erihooldekodude uuendamist Kadrina vallas asuvast Udriku hooldekodust.
Reorganiseerimise käigus ehitatakse kaheksa uut peremaja 80-le psüühilise erivajadusega inimesele.
Hanno Pevkuri sõnul on erivajadusega inimestele igapäevaeluga paremaks toimetulekuks tarvis sõbralikku ja tänapäevast elukeskkonda. "Reorganiseerimise eesmärk on oluliselt parandada psüühilise erivajadusega täiskasvanute elukvaliteeti, aga praegused hooned on tänapäevasteks tingimusteks ebasobivad. Peremaja tüüpi hooned loovad neile senisest tunduvalt paremaid elamis-, õppimis- ja töövõimalusi," lausus minister.
Kehvad tingimused
Praegu elavad erivajadusega inimesed Udriku hooldekodus, mis asub vanas mõisahoones, kus ei ole võimalik tagada kvaliteetseid tingimusi. Ümberkorralduste käigus luuakse Sillamäe lähistele Sinimäe alevikku kuus peremaja, kus on ruumi 60 inimesele, ning Viljandi linna kaks peremaja 20 inimesele. Lisaks ehitatakse Sinimäe uude hoolekandekülasse üks tegevusmaja.
Planeerimisel on aluseks võetud Udriku hooldekodu kliendikohtade arv. Udriku hooldekodu juhataja Sigrid Jürgenson ütles, et see oli ammu teada, et nende võimalused ja tingimused ei vasta seaduses ette nähtud nõudmistele. "Loomulikult on meil heameel näha, et ka meie jõuame välismaa tasandile, et meile tulevad peremajad, kus noortele on loodud head võimalused arenguks ja õppeks," lausus Jürgenson.
Hoolealuseid, kellele mitmesuguseid teenuseid osutatakse, on Udriku hooldekodus 79, tegevusjuhendajaid, kes otseselt klientidega töötavad, on 20.
Küsimusele, mis saab Udriku hooldekodu töötajatest pärast reorganiseerimist, vastas juhataja, et kuna alustatakse mitme perekodu ehitamist, saavad nende inimesed tööd Tapa perekodus.
Mis saab mõisast
ASi Hoolekandeteenused juhatuse esimees Maarja Mändmaa selgitas, et uute külade loomise käigus on neil ennekõike Lääne-Virumaa klientidele planeeritud teenusekohad Tapale rajatavas hooldekodus, ühtlasi toimib neil hooldekodu Imastus.
"Meie soov on pikas perspektiivis liikuda oma teenustega edasi selliselt, et kliendid saaksid erihoolekandeteenust võimalikult elukoha lähedalt, et neil säiliks kontakt lähedastega ja tuttava kodukandiga," kinnitas Mändmaa, kelle sõnul asuvad Udriku hooldekodu töötajad loodetavasti tööle nii Imastu kui Tapa hooldekodus.
Vanale mõisakompleksile plaanib AS Hoolekandeteenused koostöös kohalike omavalitsuste sihtasutusega ERKAS otsida väärika kasutuse.
Kadrina vallavanem Aivar Lankei lootis, et riik võtab vastu otsuse ja müüb vana mõisahoone. Kõige kurvem on siis, kui müük ei peaks õnnestuma. Vallavanem ütles, et Udriku mõisa näol on tegemist veel funktsioneeriva ja ajaloolist väärtust omava hoonega ning tema arvates peaks müük toimuma investeerimis- või renoveerimiskohustusega.
"Riigi otsus ehitada Tapale uus hooldekodu on õige asi," märkis Lankei.
Uus hoolekandeküla Sinimäel valmib aastaks 2012. Viljandisse planeeritakse peremajasid samaks ajaks.
Udriku hooldekodu reorganiseerimise projekti maksumus on ligi 60 miljonit krooni, millest 85% finantseeritakse Euroopa Regionaalarengu Fondist.