Kristliku kalendri järgi vaikne nädal ehk suur nädal hakkab lõpule jõudma. Suur reede on ka Eestis ametlikult riigipüha, kuid pühadenädala tähendus ja sisu kipub siinmail jääma võõraks või ühendatakse pühad lihtsalt šokolaadist jäneste, värvitud munade ja dekoratiivmuruga.
Me armastame jõuluajal kuulata Händeli "Messiast", oleme lugenud Bulgakovi "Meistrit ja Margaritat", oleme näinud Leonardo da Vinci "Püha õhtusöömaaega", kasutame väljendit "igaüks peab oma risti kandma" - aga mis on kõige selle taga? Ilma kirikulugu teadmata jääb see suures osas mõistetamatuks.
Rakvere kirikuõpetaja Tauno Toompuu kirjutab Twitteris: "Suur nädal defineerib nii inimese kui Jumala."
Mis siis juhtus suurel nädalal? Palmipuudepühal tervitasid inimesed Jeruusalemma saabunud Jeesust palmiokstega ja teda võeti vastu kui kuningat. Suurel neljapäeval leidis aset püha õhtusöömaaeg koos jüngritega, kellest üks Jeesuse hiljem ära andis.
Suur reede on Kristuse surmapäev, mil viidi täide kohtuotsus - Jeesus löödi risti ning ta suri. Vaiksel laupäeval oli Kristus surmavallas. Ning ülestõusmispühade hommikul leidsid hauale tulnud naised eest tühja haua - Kristus oli üles tõusnud, nii nagu ette kuulutatud, ja ilmutas end jüngritele.
Kristuse rist on usklikele elu, mitte surma märk ning pühade sõnum on, et Kristus on surnud meie eest ja toonud lepituse inimese ja Jumala vahele.
Suure nädala mõte on süvenemine elu ja surma, kurbuse ja rõõmu olemusse.
Seda võib põlata või omaks võtta. Igaühe vaba valik.
Virumaa Teataja soovib oma lugejatele vaikset laupäeva ja rõõmsat ülestõusmispüha.
Võtkem aega enda ja oma lähedaste jaoks. Kel huvi, lugege evangeeliumisündmusi ja minge kirikusse pühadeteenistusele.
Kel tahtmist, värvige perega koos mune ning tehke jalutuskäik loodusesse, mis samuti ellu ärkamas.