Tõnn Sarv soovitab elu rahulikumalt võtta

Tõnn Sarv. Foto: Tiiu Veersalu/Virumaa Teataja

Tõnn Sarv asus Taisse elama viis aastat tagasi. Eestisse tagasituleku peale ta ei mõtle, küll aga mõtleb palju Eestist ja eestlastest.

Praegu elab Eesti muusikapedagoog, esseist ja ettevõtja Tõnn Sarv Pattayas, mere ääres asuvas rahvusvahelises kuurortlinnas.

Eestis käib ta harva, aga siinsel elul hoiab ometi silma peal. Räägib kodumaal elavate sõprade, tuttavate ja sugulastega, loeb iga päev ajalehti, kuulab raadiot, vaatab telesaateid.

Tais tegeleb ta äriga - on juhatanud seal baari, tegeleb kinnisvaraga. Eestis on mees tuntud veel kui kolumnist, avaldab arvamust nii Eesti, eestlaste kui kõige muu kohta, mis silma hakkab ning mõtteid tekitab.

Äsja ilmus Tõnn Sarve arvamuslugusid koondav raamat "Peksta ja kallistada", milles ta kirjutab Eestist ja eestlastest. Häbenemata, kõrvaltvaataja pilguga.

"Peksta ja kallistada"

"Kui keegi on millegi suurepärasega hakkama saanud, tal on miski korda läinud, siis tuleb teda kiita ja tänada," räägib autor präänikust, mis näiteks eestlastel kipub pahatihti ära ununema.

Kiita on aga asja alles siis, kui miski on tehtud. Kuid mis saab sel juhul, kui kellelgi jääb pealehakkamisest vajaka?

"Kui sa näed, et teisel on võimeid ja võimalusi, mida ta õieti ei kasuta, ometi oleks suuteline, siis lihtsalt on talle vaja mõnikord väikest müksu või sundust," arvab Tõnn Sarv ja lisab, et on korduvalt niimoodi oma sõpru rajale aidanud.

Praeguses majanduslikus olukorras, kus keeruline on kõigil, kiputakse otsima süüdlast. Alates sellest, kes on majanduskriisis süüdi, kuni iseenda süüdistamiseni, et oli siis vaja seda pangalaenu kaks aastat tagasi võtta ja nüüd selle tagasimaksmisega maadelda.

Sarv soovitab elusse rahulikult suhtuda. "Pole mõtet iseendaga kakelda, iseennast karistada," ütleb ta. Ja lisab leebe rahulikkusega, et kehvad olukorrad ning isegi ebaõnnestumised ongi selleks, et teinekord paremini hakkama saada, edaspidi mõistlikumaid otsuseid langetada.

Ja nagu iseendale peaks andeks andma, peaks andestavamalt suhtuma ka teistesse. "Ei tohi teistele ette heita seda, mida nad ei saa muuta. Kui keegi on juba mingi otsuse teinud, näiteks midagi ostnud või oma teele asunud, siis ära laida seda enam. Ta ei saa ju sealt enam tagasi tulla. Miks üritada teda kahetsema panna?" ei näe Sarv etteheidetel mõtet.

Eestisse tagasi ei taha

Eestisse tagasi end Tais mugavalt sisse seadnud Tõnn Sarv ei kipu.

"Majandus põhjas, tööpuudus tipus. Väga hullud tervisenäitajad, meeletu alkoholism, kõrge kuritegevus, sagenenud enesetapud," alustab mees viimasel ajal Eesti elu iseloomustavate märksõnade rittapanekut.

"Ja kui lisada veel laialt levinud tigedus, ebasõbralikkus, saamatud ja kiuslikud ametnikud ja palju muud, tekib päris lootusetu tunne," leiab ta, et Eesti pole tema jaoks parim koht elamiseks.

Vabalt võib olla, et kohapeal see kõik ei paistagi nii jube, et ehk lihtsalt temale tundub Eesti elu kaugelt vaadates lootusetult hall ja rõske.

Tais aga saab Sarv enda sõnul elust rõõmu tunda. "Tai on minu jaoks ideaalne maa praegu. Ja sama meelt on väga paljud minusugused, siia elama tulnud inimesed, kõikjalt maailmast."

Ehk peaksid siis need noored, kes Austraaliasse kipuvad, hoopis Taimaa oma reisisihiks valima? "Kindlasti mitte. Siin on välismaalastele sobivaid töökohti väga vähe ning pealegi on siinsed palgad teeninduses väga madalad," ei sobi Tai tema hinnangul siiski neile, kes soovivad välismaale suure raha järele minna.

"Tais ei ole kombeks ka niisama vedeleda, hipi moodi olla," jätkab Sarv ning lisab, et kui on soov asukohamaal oma äriga tegeleda, on Tai õige sihtpunkt.

"Maksud on siin üliväikesed või lausa olematud, bürokraatia minimaalne," hindab ta kohalikku ettevõtluskeskkonda.

Tai on Sarve sõnul sobilik koht ka pensionipõlve veetmiseks. "Kui oled 50+, siis saad kergesti juba pikaajalise viisa. Ning kui sul on kas või minimaalne kapital või mujalt tulev sissetulek, on Tai tõesti ideaalne koht elama asumiseks."

Golfiklubi Eesti

Aga mida tailased Eestist arvavad? "Ega keegi meie maad siin Taimaal eriti ei tea küll, see on tõsi," nendib Tõnn Sarv.

"Ja miks peakski? Võib-olla ongi parem, et ei tea. Sest palju hullem oleks see, kui oleks mingisugune eelarvamus või negatiivne arvamus kujunenud eestlastest juba ette," arvab ta, et ennemini olgu imago olematu, kui et see negatiivne on.

Aga ehk peaks siis Tais käivitama Eestit tutvustava kampaania? Seda ta vajalikuks ei pea. "Üsna mõttetud on seesugused "Welcome to Estonia"-kampaaniad, sest kust peaksid inimesed kohe lambist teadma, kas on see miski maa või hoopis golfiklubi või lõbustuspark, kuhu neid niimoodi kutsutakse."

Tormakalt innovatsiooni otsivatele eestlastele soovitab Sarv hoopis aja maha võtta.

"Ma tõesti ei usu, et jõuga võib jõuda uute mõteteni. Või mingi rahulolematusega. Vastupidi, rahulikult ja vaikselt, lastes headel ja uutel mõtetel ise enda juurde tulla," soovitab ta, kuid tunnistab, et lehest loetud innovatsioonimuuseumi idee on huvitav.

Äriga tegeleva inimesena leiab Tõnn Sarv, et äri peaks olema rõõm, kui kõik käib lahedalt, õnnelikult, rõõmsalt ja muretult. Raha või teenimist või kasumit peab ta teisejärguliseks. "Raha ja kasum on ju vaid mõõtmiseks ja stiimuleiks äris, need määravad ära suunad ja sihid, kuhupoole liikuda," mõtiskleb ta.

"Ja ega ole ometi raha iseenesest mingi ihaldatav tulemus. Pigem see, mida sa saad oma rahaga teha. Raha on ju samuti vahend selleks, et tunda end lahedalt ja õnnelikult, rõõmsalt ja muretult," räägib Sarv ning ütleb, et see on ka üks põhjustest, miks talle Tais meeldib - tailaste vaba suhtumine ärisse ja elusse.

Kogu jutust jääb mulje, et Tõnn Sarv on Tais õnnelik? "Kindlasti olen siin Tais praegu õnnelikum kui olin viimastel aastatel Eestis. Seepärast ma siin olengi," vastab ta. "Aga muidu meeldib mulle õnne määratleda Schopenhaueri järgi, kes ütles umbes nii, et õnn on õnnetuse puudumine," võtab Tõnn Sarv jutu kokku.

Mikk Sarv - vend

Tõnn on tark ja mitmekülgne mees. Ühiskonnakriitiline on ta kindlasti. Vahel ma mõtlen, et ta on liigagi kibestunud. Oleme omavahel sellest kõnelenud ning jõudnud järeldusele, et positiivne olemine oleks rohkem edasiviiv jõud.

Aga eks tema kriitika taga on oma riigist ja inimestest hoolimine. Ja need tema arvamusartiklid on ka ajakirjanduslikult üle pingutatud. Kuid kui lugeda kommentaariume, siis tema kriitika ongi see, mis mõtlema ning reageerima paneb.

Tore oleks, kui selliseid inimesi rohkem leiduks, kes Eestimaa pärast oma südant valutavad. Nii muutuks maa ja inimesed mitmekülgsemaks. Palju pole ju vaja - peaksime enam iseendasse vaatama ning peeglit enda ette seadma. Nii et tema töö on tänuväärt ettevõtmine ja paneb meid nägema tõeliselt väärtuslikku.

Tõnn on jutuvestja. Neid ei tasu uskuda, sest nende jutt on vale. Aga nende jutus peitub tõde. Eks see kehtib meie kõigi kohta.

Katkendeid Tõnn Sarve arvamuslugudest

"On selline arvamus, et idioodid on progressi toit. Jah, lollusel on kahtlemata oma funktsioon, oma ülesanne siin maailmas. Loll näeb vaeva, tark kasutab ära. Tark ostab siis, kui loll müüb - ja vastupidi. Kust see rikkus siis mujalt tulekski kui mitte lollide arvelt." ("Idioote leidub")
*
"Pole vist üldsegi imelik, et mõni suur kaubamaja nimetab oma soodusmüügi päevi "hulludeks päevadeks". Inimeste närvi ajamiseks piisab isegi sellest, kui pakkuda neile korraks midagi odavamalt kui muidu. Pole tähtis, kas neil seda vaja läheb, aga "mõtle kui odavalt saab", eks ole. Ja ostetakse. Hullunult." ("Kui inimesed hulluvad, siis nad ostavad")
*
"Keegi ei kahtle selles, et paljud asjad, arengud ja olukorrad maailmas on tõesti murettekitavad ja lausa ohtlikud. Kahju on ainult, kui mingid seltskonnad neid vildakalt näitavad, üle lihtsustavad ja rumaluse, valede või pooltõdedega täiendavad, viha ja hirmu külvavad ..." ("Vandenõude puntras")
*
"Kogu see meie jaoks nii tähtis rahvuslus põhineb ju tõesti vaid tunnetel, emotsioonidel ning meil pole isegi omavahel veel siiani selgeks saanud, kes siis on see õige eestlane. Kui aga peaksime oma rahvuslikke aateid ja põhimõtteid kuskil mujal ja kellelegi teisele põhjendama ja arusaadavalt seletama, oleksime täiesti abitud." ("Kes meist on õige eestlane")
*
"Aga sellesama oma riigi vastu, näe, ei taha nagu üles tõusta. Üks asi on muidugi see, et viimased, pronksiöö mässajad, olid venelased. Sellest alates ongi mässamine meile justkui võõraks jäänud. Vastavad seaduseparandusedki vastu võetud. Eestlane ei taha ometi samamoodi käituda. Kuidagi ebamugav ja imelik, kuidas sa ikka hakkad omaenda riigi vastu." ("Miks eestlased ei mässa")
*
"Kirutakse eestlaste tigedust ja pahatahtlikkust. Aga niimoodi võib vastastikku kiruma jäädagi. Ega sellest midagi ju muutu. Ainult hullemaks läheb. Hea küll. Kõik ei lähe ju kohe paremaks, kui me ka ise paremaks hakkaksime. Sellest on igaüks aru saanud, vähemalt korra elus. Teed kellelegi head, aga sellest ei tehta väljagi. Võib-olla saad hoopis sõimata. Tuttav lugu ju." ("Teeme ära - saame paremaks!")

Tõnn Sarv

• Sündinud 20. septembril 1949 Tartus.
• On õppinud Tartu ülikoolis bioloogiat, lisaks Tartu muusikakoolis muusikateooriat ning Tallinna konservatooriumis muusikapedagoogikat.