Jääminek ja suurvesi tegid tublisti pahandust

Sämi rippsild. Foto: MEELIS MEILBAUM/VIRUMAA TEATAJA

Kevadine suurvesi ja jääminek võivad küll omamoodi vaatemängu pakkuda, kuid teevad ka küllaltki palju pahandust.

Esmaspäeval avanes Karepa külas omapärane vaatepilt - Selja jõelt jää taandudes olid hiiglaslikud jääkamakad puruks rebinud ka ühe jõe lähedusse ehitatud suvemaja lahtise terrassi.

Kuido, kelle vanematekodu on Karepal, ütles, et kui tema loodusjõudude meelevalda jäänud maja vaatama läks, oli kogu hoov 50-70 cm paksusi jääkamakaid täis, sealsamas vedelesid nahkdiivan ja satelliidiantenn.

Seda, et jääminekust tõeline vaatemäng kujuneb, mees juba teadis. "Karepa randa oli kogunenud sama palju rahvast kui suvel Pärnu rannas," meenutas Kuido, kes koos poegadega püüdis ühes jääga karjamaale sattunud vähke päästa.

Vaatemäng missugune

Karepa külas Selja jõe läheduses elav Vanda kirjeldas jääminekut järgmiselt: "See oli nagu sõda, kõik praksus." Samas rääkis naine, kuidas inimesed olid kaks päeva Rutja sillal seisnud ja toimuvat vaadanud, sild jalge all vappumas.

Toolse küla elanik, jaanalinnufarmi perenaine Tiiu Kivilo kõneles omakorda Selja jões asuvale saarele ehitatud lehtlast ja väikesest kaarsillast, mille suurvesi samuti mere poole oli kandnud. Kuido oli seda kaarsilda veel Soome lahes näinud.

Suurvesi tegi pahandust mujalgi. Rakke gümnaasiumi keldrikorrus, kus asuvad garderoobid ja WCd, on sellel nädalal jäänud õpilastele suletuks, sest põrandal lainetab vesi.

Rakke gümnaasiumi emakeeleõpetaja ja huvijuht Siiri Kanarbik rääkis, et koolimaja peasissepääs on suletud, ka võtavad noored üleriided klassi kaasa. Õppetöö siiski häiritud ei ole.

Ja vesi ei ole väga kõrge, kuid katab kohati labajala ära ning õpilasi sinna sisse sumpama lasta ei saa. "Ilmselt on tegemist pinnaveega," arvas Kanarbik.

Ja kuigi kevadine suurvesi koolimajas põhjustab ebamugavusi, on see laste jaoks isegi teistsugune ja põnev vaatepilt. "Vesi tuleb põranda seest plaatide vahelt," selgitas Kanarbik.

Rakke valla kommunaalasutuse juhataja Halmet Allas ütles, et käis koos töömeestega gümnaasiumis olukorda kontrollimas. "Vett pumbata ei anna, praegu püüavad koristajad aidata seda kanalisatsiooni juhtida," lausus Allas.

Veetase väga kõrge ei ole, olenevalt kohast hinnanguliselt paar kuni viis sentimeetrit, kuid vett tuleb pidevalt juurde.

Allas lisas, et neid augukohti, kus on silmaga näha, et vesi sisse pressib, püütakse sulgeda.

Rakke vallavanem Andrus Blok märkis, et käis nii esmaspäeva kui teisipäeva hommikul olukorraga tutvumas.

"Mis teha, kevad," lausus Blok, kes uskus, et probleem saab peagi lahendatud.

"Õnneks õppetöö häiritud ei ole, lapsed saavad sisse tööõpetusklassi poolsest uksest ning kasutada aula tualettruumi."

Rakke inimeste sõnul on uputus gümnaasiumis selles mõttes eriline, et asulas ei ole ühtegi suuremat veekogu, samuti ei asu koolihoone väga madalas kohas. "Oma kooliajast küll ühtegi sellist juhust meelde ei tule," ütles üks Rakke gümnaasiumi vilistlane.

Veevangis koer

Suurveest tingituna jagus tööd ka päästjatele. Teisipäeva pärastlõunal päästsid Kunda pritsimehed Viru-Nigula vallas Pada külas kevadvete lõksu jäänud ketikoera.

Kunda päästekomando meeskonnavanem Arno Kasemaa rääkis, et ketikoer oli samas kohas, kus esmaspäeval aidati veetulva meelevallast välja kaks inimest ja väike koer.

Kasemaa sõnul oli vesi ööpäevaga oluliselt tõusnud. Maja ja selle kõrval olev koera­kuut koos asukaga olid justkui saarel. Koerani jõudmiseks kahlasid päästjad rinnuni vees.

Et tegemist oli suure peniga, siis sõidutasid päästjad looma perenaise hansalauaga temani. Perenaine tegi koera ketist lahti ja koos sõidutati nad tagasi kuivemale pinnasele.