Väike-Maarja vallavolikogu istungi olulisemaks päevakorrapunktiks oli vallavalitsuse teenistujate koosseisu ja struktuuri muutmine, kirgi küttis valla haridus- ja kultuuriosakonna kadumine.
Osakonna kadumine lõi Väike-Maarjas kired lõkkele
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Väike-Maarja vallavanem Urmas Tamm kommenteeris, et muutused tuli teha, sest töökohad jäid vabaks ja konkursid nende täitmiseks nurjusid. "Ametikohtade vabaksjäämine oli tingitud sellest, et inimesed vahetasid elukohta, jätkasid õpinguid või asusid tööle välismaale," lausus Urmas Tamm.
Väike-Maarja vallavalitsuse vanemökonomist Indrek Kesküla selgitas, et toimumas on Väike-Maarja vallavalitsuse kui organisatsiooni ümberkorraldused eesmärgiga kokku hoida ning sooviga kohaneda vähenenud tulubaasiga. Pikemas perspektiivis ehk alates aastast 2011 on vallavalitsuse kulude vähenemist kavandatud summas kuni 230 000 krooni ning selle sees on ka vallavanema palgatõus.
"Personalikulude kokkuhoidu või juurdekasvu ei ole õige analüüsida ainult ühe aasta baasil, sest tekivad erinevused, mis on seotud lahkumispreemiate, koondamistasude, palgamuutustega aasta keskel ja muu seesugusega," ütles Kesküla ja lisas, et volikogu kulusid ei pea ta õigeks kommenteerida.
Osakond likvideeriti
Olulisem muudatus oli haridus- ja kultuuriosakonna juhataja ametikoha kadumine. Osakonna juhataja Olga Mets lahkus töölt kaks kuud tagasi.
"Haridus- ja kultuuriosakonna juhataja tegevuse kaardistamisel selgus, et palju ülesandeid oli seotud valla esindamisega mitmesugustel üritustel, tegevuste koordineerimise, aruannete esitamise ja muu seesugusega. Need ülesanded on võimalik ära jagada vallavalitsuse teiste osakondade vahel, mistõttu puudub vajadus eraldi osakonna järele," kommenteeris Urmas Tamm.
Vallavanema sõnul ei näinud tungivat vajadust haridusega tegeleva ametniku järele ka valla koolijuhid.
Kultuurivaldkonnaga hakkab tegelema kultuuri- ja spordiosakonna juhataja.
Osakonna juhataja ametikohuseid asub täitma senine valla avaliku teabe ja spordiosakonna juht Ilve Tobreluts.
"Kultuurivaldkond pole mulle võõras, kuna eelmisel ametikohal sai kaasa aidatud valla tähtsamate kultuuriürituste organiseerimisel. Minu senised töökohustused avaliku teabe valdkonnas võtab üle valla infojuht," rääkis Tobreluts.
Valla meediasuhete korraldamisega ja infolehe toimetamisega tegeleb infojuht Hilje Pakkanen, kes on ametisse võetud töölepingu alusel.
"Tema ülesandeks jääb muu hulgas ka mitme haridus- ja kultuuriosakonna juhataja valdkonda kuulunud küsimusega tegelemine, nagu hariduskomisjoni koosolekute ettevalmistamisel osalemine, valla haridusasutuste õpetajate ja õpilaste tunnustamise korraldamine, noorsootööga seonduv," selgitas Urmas Tamm.
Opositsiooni kriitika
Väike-Maarja vallavolikogu opositsiooni esindaja Sven Kesleri sõnul ei ole neljapäeval tehtud volikogu otsus haridusvaldkonna juhtimine struktuurist kaotada mõistetav. Väike-Maarja valla koolide spekter on lai, siin antakse haridust, alustades alus- ja lõpetades kutseharidusega.
"Ees on olulised läbirääkimised ministeeriumi, maavalitsuse ja naaberomavalitsustega koolivõrgu korrastamiseks - piirkondliku gümnaasiumi asukoha otsustamine. Kogu koolidevahelist koostööd ja koolideülest juhtimist ning vastutust valdkonna arengu analüüsi ja suunamise eest ei saa laiali jagada ja vastutavat isikut või institutsiooni lihtsalt kaotada," kommenteeris Kesler.
Tema sõnul saab teiste osakondade vahel ära jagada tehnilist laadi ülesandeid, mida haridusvaldkonnas on piisavalt, kuid strateegilist juhtimist delegeerida pole võimalik.
"Haridusvaldkonna koordineerimise - see on ka tegelikult juhtimine - panemine vast loodud infojuhi ülesandeks ei ole jätkusuutlik lahendus, tema vastutab avaliku teabe ja vallalehe toimetamise eest," kõneles Kesler.
Ta tõi argumentideks, et esiteks on põhiülesannete maht ühe töötaja kohta piisavalt suur ja teiseks peaks haridusvaldkonda juhtiv isik olema ka vastava ettevalmistuse ja töökogemusega.
"Läbirääkimised tuleviku osas mis tahes tasandil eeldavad eelkõige kompetentsust ja väga head läbirääkimisoskust. Lahenduseks oleks tänases situatsioonis gümnaasiumi ja õppekeskuse direktori Raili Sirgmetsa kõneisikuks ja valdkonna juhiks määramine," arvas Kesler.
Kesler nentis, et struktuur peegeldab ka omavalitsuse prioriteete tegevusvaldkonniti. "Haridusele kulutatakse eelarvest rohkem kui 50%, aga valdkonna strateegilist juhtimist volikogu ja vallavanem vajalikuks ei pea," sõnas ta.
Volikogu
• 21 kohta.
• Koalitsioonis keskerakond (7 kohta) ja valimisliit Koduvald (5).
• Opositsioonil 9 kohta.