Jaanus Nurmoja: Pauluse kirik - olgem valmis festivalipiirkonna tekkeks

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Jaanus Nurmoja.

FOTO: TAIRO LUTTER/VIRUMAA TEATAJA

Pauluse kiriku rekonstrueerimine kontserdimajaks - Arvo Pärdi muusikamajaks - ei tähenda ainult Alar Kotli arhitektimõtte lõpuleviimist ja edasiarendamist ning linna rikkamaks saamist ühe kultuuritempli võrra.


See loob linnas täiesti uue olukorra - esimest korda tekib Rakverre kompaktne piirkond, kus korraldada suuri (ka rahvusvahelisi) muusikafestivale, mis eeldavad kolme-nelja esinemissaali. Pean siin ja edaspidi silmas eeskätt klassikalist muusikat ja koorimuusikat.



Need esinemissaalid on tulevase muusikamaja peasaal ja kammersaal, lisaks vasakut kätt asuva Rakvere gümnaasiumi aula, mis on täna enim kasutatud kontserdisaal, ning paremat kätt asuv Rakvere Karmeli koguduse kammerlik palvela, mille pererahvas vaid tervitaks suurte muusikaürituste osaks olemist.



Kõik "kobaras koos", ühest esinemispaigast teise jõudmiseks pole vaja jalutada linna teise otsa.



Ümberkujundatav Vabaduse plats peaks sealjuures kogu olemise ja õhkkonna ainult mõnusamaks muutma.



Pealegi säilib eeldatavasti võimalus avada täielikult kontserdimaja peasaali uks ehk teisisõnu luua orgaaniline side väljaku ja saalis toimuva vahel.



Ehkki praegu alles koostatakse Pauluse kiriku projekteerimise lähteülesannet, mille üksikasjus huvitatud osapooled parajasti oma seisukohti välja töötavad, oleks kultuurirahval kindlasti mõttekas "haarata binokli järele" ja mõelda juba aegsasti sellele, milliste ettevõtmistega oleks võimalik täita nii kontserdimaja kui ka tervet festivaliala.



Mida paremat võiks loota kui seda, et kontserdimaja valmides ollakse praktiliselt kohe valmis seal mõnda suurüritust läbi viima! Eeskuju pole vaja kaugelt otsida - kui algas lobitöö sumomaailma Rakverre toomiseks, oli spordihall alles paberil ...



Väljakutse on olemas


Millest saaksime ideid genereerides lähtuda, eeldades, et linn saab Pärdi kontserdimaja ja seda ümbritseva festivaliala?



Esiteks - see aitab meil reklaamida Rakveret kui nn liikuvate suurfestivalide üht toimumispaika. Nagu teame, on Rakverel sellised kogemused spordi valdkonnas sumo MM-ide näol.



Teiseks - tekib reaalne võimalus, et mõni juba algatatud suur muusikaüritus leiab ühel hetkel Rakveres oma alalise kodu, nagu Baltoscandal on leidnud teatrimaailmas.



Kolmandaks - miski ei tohiks meid (üksi või koostöös mõne suurema organisatsiooniga) takistada kutsumast ellu mõnd uut festivali, mis toimuks algusest peale alati ja ainult Rakveres, olgu siis üleriigilist või rahvusvahelist.



Analoogia rahvusvahelisest muusikaelust - organisatsioon Amici della Musica Sacra korraldab rahvusvahelisi festivale-konkursse eri riikides ja kindlates linnades; näiteks rahvalaulutöötluste esitamise koorikonkurss "Europe... and it's Songs" on algusest peale toimunud ja toimub alati Barcelonas.



Ning eks meenu Rakvere enda kogemustest kohe eesti meeste tantsupidu, punk laulupidu ja hetkel "puhkusele läinud" Green Christmas, ehkki esimesed kaks pole saaliüritused ja kolmas jääb väga karmi roki valdkonda.


Niisiis on meil olemas väljakutse ja üleskutse ideede genereerimiseks.



Milline oleks see festival?


Mõttevahetuse algatamiseks pakun omalt poolt, et see võiks olla uus festival meestelaulu valdkonnast.



Kui me juba oleme meestepealinn ja teeme meeste tantsupidusid, siis miks ei võiks siin laulvad mehed (ka allameetrimehed) kokku saada, laulmises võistelda ja muidu esineda? Miks ei võiks just Rakvere olla ka näiteks uute meeskoori- ja poistekoori laulude konkursi keskus?



Ei saa öelda, et neile kooriliikidele Eestis midagi ei korraldata. Vastupidi!



Samas kipuvad vähemalt meeskooride üleeestilised üritused pigem kammerlikkusele kalduma. Seega näikse asjaolud kõnelevat pigem rahvusvahelise festivali kasuks, mis muidugi võib omakorda aidata Eestis meestelaulu populariseerida.



Korralduslikus mõttes tähendaks see vähemalt partnerlust mõne rahvusvahelise organisatsiooniga ning kindlasti ei tohiks mööda minna Eesti Meestelaulu Seltsist.



Meeste laul


Ühtaegu peaks see meid panema sügavamalt mõtlema ürituse konkreetsele sisule. Hea küll - meestelaulu festival, millega kaasneb võistulaulmine ...



Aga milline?



Mis teeks sellest erilise, just Rakverele kõige omasema? Poleks ju mõtet ellu kutsuda üht järjekordset paljude teistega äravahetamiseni sarnast üritust ainult selleks, et ettevõtmine toimuks Rakveres.



Kas see peaks olema mingi etteantud tunnusega, nagu on näiteks eespool mainitud Barcelona konkursid?



Meie võiks siis kas või selle eeskujul mõelda näiteks rokitöötluste esitamise võistlusele - koori konkursikava peab sisaldama omamaise roki töötlusi ning vähemalt üht muu Euroopa rahva rokiloo arranžeeringut koorile.



Või peaks festival olema pühendatud mingile etteantud teemale - kas püsivalt ühele või iga kord erinevale? À la sõjalaulud, rahulaulud, armastuslaulud, isamaalaulud, linnalaulud ...? Ilmselt on põhjust ar­vestada ka esinemispaikade eripära - üks on kunagi ehitatud kirikuks, teine on toimiv pühakoda.



Mõistagi ei pea olema meestelaulu festival ainult kooridele - mõeldavad oleksid ka väiksemate, näiteks Noorkuu-taoliste koosseisude kategooriad, kelle päralt oleks siis kaks väiksemat saali.



Paralleelselt võiks toimuda uute koorilaulude (ning miks ka mitte väiksematele vokaalansamblitele mõeldud laulude) võistlus. Kui see saab rahvusvahelise mõõtme, siis kujutan võistlust ette jaotatuna Eesti ja rahvusvaheliseks kategooriaks, kusjuures Eesti kategoorias oleks hindajaks rahvusvaheline žürii ja rahvusvahelises kategoorias Eesti žürii.



Lisaks, kui pidada silmas rokitöötluste esitamise võistluse ideed, võiks ju omaette kategooriana tulla kõne alla veel vastav arranžeeringute võistlus.



Ent millise sisuga see meestelaulu festival ka konkreetselt ei oleks - selle raames toimuvale võistulaulmisele annaks kindlasti vürtsi põhimõte "mehed laulavad ja naised hindavad". Või siis "poisid laulavad ja tüdrukud hindavad"!



Soovin kaasamõtlejaile jõudu ja eelkõige kartmatust suurelt mõelda! Üht asja tuletaksin veel meelde. Vaid veidi vähem kui viis aastat tagasi toimus linnavalitsuses kultuurirahva suur ajurünnak, koostamaks platvormi Rakvere kandideerimiseks Euroopa kultuuripealinnaks.



Kindlasti oleks kasulik heita sellelegi ideepangale värske pilk - äkki sai sinna midagi sellist kirja, mis sobiks üksüheselt või mõneti edasiarendatult Pärdi muusikamajja või kogu festivalialale nagu rusikas silmaauku.


Tagasi üles