Majanduskriis lastekodude täituvust ei mõjuta

Sageli võetakse vanemlikud õigused ära elu hammasrataste vahele jäänud üksikemadelt.

FOTO: Arvet Mägi/Montaaž

Kui Ida-Virumaal hakkasid lastekodud majanduskriisi ajal kiiresti täituma, siis Lääne-Virumaal on riskipered raskustele vastu pidanud.


Lapsed satuvad lastekodusse ehk asenduskodusse siis, kui jäävad orvuks või kui kohus võtab nende vanematelt või vanemalt vanemlikud õigused. Tavaliselt taotleb kohtult kelleltki vanemlike õiguste äravõtmist kohalik omavalitsus.


Tapa valla lastekaitsespetsialist Jaanika Kirs ütles, et 2008. aastal ei esitanud omavalitsus kohtule ühtegi taotlust vanemlike õiguste äravõtmiseks. Eelmisel aastal oli kolm sellist taotlust ja tänavu kolme kuuga on tulnud vallal kohtusse pöörduda ühel korral.

Äärmuslik meede

Jaanika Kirs rõhutas, et vanemlike õiguste äravõtmine on äärmuslik meede ja seda kasutatakse vaid siis, kui on oht lapse elule või tervisele.

Tavaliselt on tulnud vallal kohtu poole pöörduda üksikemade puhul. Harva on olnud tegu kahe vanemaga, kes ei suuda oma järglasi ise kasvatada.

Kirsi sõnul tegelevad sellised vanemad rohkem iseenda vajaduste rahuldamisega ja laps on justkui tuluallikas. Sestap ollaksegi vanemlike õiguste kaotamise puhul umbes paar kuud omavalitsuse peale vihased, sest lapse toetusraha riigilt ja omavalitsuselt enam ei laeku.

Väike-Maarja lastekaitsespetsialist Tiia Kaselo ütles, et 2008. aastal ei läinud Väike-Maarja vallast kohtule ühtegi taotlust vanemlike õiguste äravõtmiseks. Mullu oli neid üks ja tänavu kolme kuu jooksul samuti üks.

Kaselo selgitas, et vanemlike õiguste äravõtmine on äärmuslik meede ja vald on püüdnud tekkinud olukordi teisiti lahendada.

Rakvere linna sotsiaalosakonna juhataja Lea Kivipõllu andmetel taotles linn 2008. aastal kohtu kaudu vanemlike õiguste äravõtmist kolmel korral, eelmisel aastal ühel ja tänavu kolme kuu jooksul samuti ühel korral.

Kivipõllu sõnul üritab linn äärmuslike meetmete rakendamise puhul leida lapsele hoolduspere, et vältida teed lastekodusse, mida tänapäeval nimetatakse asenduskoduks. Tavaliselt ongi mõni lähedasem pereliige, näiteks tädi või vanaema, juba eelnevalt lapse eest hoolitsenud ja on nõus olema ka lapse ametlik eestkostja.

Hullud ajad

Narva lastekodu juhataja Mare Välja rääkis Eesti rahvusringhäälingu uudisteportaalile, et ajavahemikul eelmise aasta maist kuni aasta lõpuni tuli nende asutusse 19 last. Varasema kolme aasta jooksul aga ei lisandunud ühtki hoolealust.

Välja seostas hoolealuste arvu suurenemist majanduslangusega ja sellest tingitud tööpuuduse kasvuga. Tööpuudusega silmitsi seisvad vanemad langevad pahatihti alkoholi või narkootikumide küüsi.
Ida-Virumaa kaheksast lastekodust on vabu kohti veel vaid kahes.

Lääne-Viru maavalitsuse sotsiaalvaldkonna nõunik Helbe Jaanimägi ütles, et meil olukord nii hull ei ole kui Ida-Virumaal. "Laias laastus on olnud hullemaid aastaid," lisas ta.

Lääne-Virumaal tegutseb kolm asenduskodu: Vinni perekodu ja kaks asenduskodu Tapal. Vinni perekodu mahutab 50 last, praegu on neid seal 37.

Tapa asenduskodu, kus on vaid muukeelsed lapsed, mahutab kümme elanikku. Praegu on seal kolm last. Teises asenduskodus, kus on nii eesti kui ka vene keelt kõnelevad lapsed, on 20 kohast täidetud 18.

• 2008. aastal esitasid Virumaa kohalikud omavalitsused kohtule 31 taotlust vanemlike õiguste äravõtmiseks.
• 2009. aastal oli analoogseid taotlusi 32, tänavu esimeses kvartalis 7.

Tagasi üles