Marek Vahula: lennukate ideedega mees

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Marek Vahula

FOTO: Rain Pluutus

Bioloogiharidusega Marek Vahulal ideedest ja tegemistest puudu ei tule. End vabakutseliseks nimetav mees on giidikonkursi korraldaja, linnuuurija, kavandab vändata filmi ja kirjutada romaani.


Marek Vahulat iseloomustab suur huvi lindude ja nende uurimise vastu. Juba poisikesepõlves, umbes kümneaastasena, hakkas ta uurima linnuraamatuid ning mõni aasta hiljem ka sulelisi vaatlema ja nende kohta märkmeid tegema.


"Neerutisse tuli siis metsnikuna tööle Toomas Talve, kes praegugi töötab RMK süsteemis, ja tema kutsus mind enda juurde linde vaatlema. Asi köitis ja hakkasingi seal käima. Eks Toomas mulle selle pisiku külge pookis," meenutas Vahula.

Hiljuti andis 38aastane Marek Vahula välja voldiku "Mägede linnud", milles on ülevaade sulelistest Neeruti maastikukaitsealal. Kuigi voldik ise ei ole kuigi paks, on sellesse mahutatud info väga põhjalik. Voldikus on kokku 113 linnu kirjeldus, samuti see, kus täpsemalt, millisel aastaajal ja kui suure tõenäosusega üht või teist tiivulist näha võib. Info põhineb mehe enda vaatlusandmetel, mis tehtud veerandsaja aasta jooksul.

Ühe linnuvoldiku on ta koostanud varemgi - 15 aastat tagasi - ning see kannab nime "Lahemaa linnud".
Vahula on vedanud aastaid ka projekti "Haigruotsija".

Selle on ta ellu kutsunud, et kaardistada Eesti haigrukolooniad ja toitumispaigad, kolooniad kaitse alla võtta ning anda välja Eesti haigrute eluolu tutvustav raamat "Haigrumaailm". Tänaseks on mees saanud kinnitust 38 kindla haigrukoloonia kohta. "Arvan, et see võib olla umbes 70-80 protsenti kõigist võimalikest," sõnas Vahula.

Samuti ootab ta vihjeid ühe võõrpuuliigi - punase tamme - kohta üle Eesti. "Nii punane tamm kui hallhaigur on mulle juba lapsest peale olnud väga südamelähedased, inimesed on asjaga väga hästi kaasa tulnud ja andnud nende asupaikade kohta sadu vihjeid," rääkis ta.

Giidikonkursi korraldaja

Juba kolmandat aastat järjest korraldab Vahula giidikonkursse Virumaal. Kui varasematel aastatel on kandnud need nimesid "Viru raba rääkijad" ja "Sagadi mõisarääkijad", siis tänavune konkurss toimub pealkirja all "Käsmurääkija". Eesmärk on mehe enda sõnul anda giididele ja giiditööst huvitatuile võimalus end täiendada, proovile panna, tuua nende ellu midagi uut. Konkurss ise koosneb kahest osast: eeltööst ja lõppvoorust.

Eeltöö on kuni viis lehekülge pikk kirjatöö, tänavu siis Käsmu ja Käsmu poolsaare teemal, kuid selle esitamise tähtaeg on juba möödunud.

Mais toimuvas lõppvoorus antakse igale osalejale aega 45 minutit, et Käsmut ja Käsmuga seotut tutvustada marsruudil Käsmu meremuuseumi eest Vana-Jüri neeme otsa. Mida võistleja räägib, kuidas oma esinemisaja sisustab ja etteaste üles ehitab, see on iga osaleja vaba valik.

Iga aastaga on huvi giidikonkursi vastu kasvanud. Kui esimesel aastal osales 13 ja teisel 16 huvilist, siis tänavu juba 21. Ning "rääkijaid" hindab väga asjatundlik, spetsialistidest kokku pandud žürii.

Vahula ei taha aga piirduda üksnes giidikonkurssidega Virumaal, vaid on abiks nende korraldamisel ka Paides ja Tartus.

"Seal olen ma žüriis ja aitan auhindadega, annan natuke nõu, mida tähele panna," ütles ta.

Huvi bioloogia vastu

Marek Vahula CV, mida saab faktide keeles kirja panna, pole väga pikk. Neerutist pärit mees on lõpetanud Kadrina keskkooli. Ta on kantud kooli auraamatusse väljapaistvate saavutuste eest bioloogias. Temaga kooliajal kokku puutunud täiskasvanud meenutavad Vahulat kui väga pühendunud ja põhjalikku poissi, kelle bioloogiaalased uurimustööd olid kõrgel tasemel.

Pärast gümnaasiumi lõpetamist läks Marek Vahula õppima bioloogiat Tartu ülikooli ning lõpetas selle hüdrobioloogina.

Esialgu õppis ta süvendatult ornitoloogiat ehk linnuteadust, kuid tahtis end põhjalikumalt harida ja spetsialiseerus hüdrobioloogiale.

Tema diplomitöö kandis nime "Pudisoo jõestiku hüdroloogiast, hüdrokeemiast ja ebapärlikarbi populatsiooni seisundist". "Ebapärlikarp on selline ääretult põnev mollusk," põhjendas ta teemavalikut.

Enda sõnul oli ta kaalunud ka ajalooõpinguid, kuid kokkuvõttes tundus ajalugu siiski pisut liiga "kuiv".
Ülikooli ajal töötas Vahula Lahemaa rahvuspargis teadurina, hiljem oli ta kaheksa aastat isemajandav giid ning juhendas ekskursioone peamiselt Lahemaa rahvuspargis.

Sealt edasi on ta vabakutseline, nagu ennast ise tutvustab. "Kaheksa aastat giidina töötanud, sai mingi ring täis ja otsustasin, et hakkan päris vabaks meheks. See on minu elustiil, kogu aeg vabadusega harjunud. Enam ilmselt ei loobu sellest," arvas ta.

Ja lisas, et vabadus on väärtus, mida ta hakkas hindama juba koolipõlves.

"Kui mul oli vaja vaba päeva, siis ma selle ka sain. Põhjusena pandi kirja uurimistööde koostamine bioloogiaolümpiaadiks. Kuna mul õppimine oli korras, suhtusid õpetajad asjasse mõistvalt."

Ideed on teostatavad

Vabakutseline olemine ei tähenda Vahula jaoks tegevusetult istumist, vaid pigem vastupidi. Mehel on korraga käsil nii palju ettevõtmisi ja projekte ning ta suudab genereerida sedavõrd palju uusi ideid, et kõrvaltvaatajale jääb pisut arusaamatuks, millega ta siis põhiliselt tegeleb.

Peamiseks tegevuseks on Vahula enda sõnul loodusteemaliste ürituste korraldamine. Elusloodus on üldse see, mis teda kõige rohkem köidab. "Kõik, mis liigub, lendab ja sulistab, on väga põnev," nimetas ta.

Lähitulevikus esineb mees näiteks Neeruti päeval, viies läbi loodusmängu. Mängu jaoks on ta kirjutanud 166 looduslugu, mõelnud iga loo kohta välja ka huvitava küsimuse ja käib üritusi läbi viimas tavaliselt koolides.
Samuti püüab ta koostöös ühe matku korraldava firmaga müüa enda "Maailmameistri matka", mis tegelikkuses tähendab ringi liikumist Viitna kandi metsas, järvede ääres ja loodusradadel ning on suunatud eelkõige kooliõpilastele. "Juttu tuleb allveeorienteerumisest, loodusest, lindudest, aga ka Kalevipojast," valgustas Marek Vahula matka lühidalt.

Ideid, mille ta kunagi tahab teoks teha, on palju. Tema hobiks on veel pildistamine. "Loodusesse jõuan ehk keskmiselt kord ühel aastaajal, ja siis olen kohe mitu päeva korraga. Objektiivi ette tahan saada momente, hetki ja vaateid. Kõike, mis on väärt pildistamist," selgitas ta.

Tulevikus on tal kavas välja anda kaks fotoraamatut, millest üks sisaldaks ülesvõtteid Neeruti mägedest, teine Vooremaa maastikukaitsealast Jõgevamaal.

Vahula plaanidesse kuulub ka allveeorienteerumisest filmi väntamine. "Kunagi oli mul allveeorienteerujatest sõpru, tutvusime nendega Viitna järve kaldal. Siis jäi sealt kiiks külge. Ise allveeorienteerumist proovinud ei ole, olen lihtsalt nendega palju ninapidi koos olnud."
Praegu on filmitegemine küll alles idee tasemel, kuid ta on konsulteerinud Eesti Filmi sihtasutusega. "Nemad leidsid, et idee on hea ja tõenäoliselt saab ka raha Euroopast," oli ta lootusrikas.

Muude asjade kõrvalt kirjutab Marek Vahula veel romaani, millele on pealkirigi juba mõeldud - "Talvetants". "Paigas on 50 tantsu ehk siis peatükki, neil kõigil on ka nimed olemas," tutvustas ta, kuid lisas, et romaani kirjutamine võtab siiski veel aega. "See on kättevõtmise asi," sõnas ta.

Mõningane kirjutamiskogemus on mehel olemas - lisaks kahele linnuteemalisele voldikule on ta avaldanud üsna arvukalt loodusteemalisi artikleid ajalehtedes ja ajakirjades, tema sulest on ilmunud jutustusteraamat "Kui päike tõuseb", seda küll juba 1994. aastal.

Vahula hinnangul on tema ideed siiani jäänud ikka reaalsuse piiridesse ning neid on järjest teoks saanud teha. Talle meeldib, kui saab teha ära midagi lihtsalt niisama, heast tahtest. Nii on ta teinud kingitusi mitmele Eesti koolile. "Kuna elan suhteliselt hästi, siis need kingiideed tekivad," mainis Marek Vahula.

Näiteks kinkis ta Väike-Maarja muusikakoolile saksofoni. "Mõtlesin, et hakkan pilli puhuma, aga ei saanud õigeid hääli sisse. Siis tuli mõte, et kingin selle kellelegi, kellel on pilli rohkem vaja," rääkis Vahula.

Tabivere muusikakoolile ja Kadrina keskkoolile on ta kinkinud aga enda tehtud pildi pisikesest kuusest, millel küljes kuus käbi. Ta ütles, et tahab uurida, kas üldse on kuskil leitud nii väikest kuuske, millel nõnda palju käbisid küljes. Kingitustega on Vahula rõõmustanud neid koole, kellega ta on kokku puutunud ja tunnetab mingit südamlikku sidet.

Proovis kätt ka poliitikas

Marek Vahula kandideeris eelmistel kohalike omavalitsuste valimistel roheliste nimekirjas Rakvere linnavolikokku. Erakonda Eestimaa Rohelised ta aga ei kuulu.

"Ega ma poliitikas end väga koduselt ei tunne," tunnistas ta. Ja kandideerida otsustas seetõttu, et roheliste Lääne-Virumaa juht Allan Jaakus, kes ühtlasi on Vahula sõber ja kunagine naaber, kutsus.

"Ta oskas veenvalt ja argumenteeritult erakonna ideed ära põhjendada," ütles Vahula, kelle sõnul oli tema kandideerimine ja erakonna esindamine Rakvere teatris toimunud valimisdebatil lihtsalt väike abi sõbrale ja võimalus ka iseennast tutvustada. "Kuigi elan Rakveres juba kuuendat aastat, olen siin siiski võrdlemisi uus inimene," tõdes ta.


Allan Jaakus,
erakonna Eestimaa Rohelised Lääne-Virumaa osakonna esimees, sõber ja mõttekaaslane

Oleme Marekiga kunagised naabrid ja jäänud sõpradeks. Mulle meeldib tema pühendumus.

Ta on nõus sõitma bussidega ja kõndima kilomeetreid jala selleks, et päev otsa linde jälgida. Marek tahab kõike jäädvustada - vaatamata digiajastule on ta siiamaani pildistanud filmiaparaadiga, näinud vaeva piltide ilmutamisega.

Väga heasüdamlik inimene, kellel on palju häid ideid.
Ta tuli kaasa minu mõttega kandideerida viimastel kohalike omavalitsuste valimistel, kuid erakonda astuda pole tahtnud. Ma pole isegi üritanud teda ära rääkida.

• Sündinud 17. novembril 1971. aastal.
• Üles kasvanud Neerutis.
• Lõpetanud Kadrina keskkooli ja Tartu ülikooli bioloogiateaduskonna.
• Vabaabielus, aitab kasvatada elukaaslase 12aastast poega.

Tagasi üles