Salokandlel kajab Kross

Eesti kirjanike loomingu soomendaja Juhani Salokannel avastas Jaan Krossi loomingu aastakümnete eest. Teos “Jaan Kross” tõi talle Virumaa kirjandusauhinna. Foto: Matti Kämärä

Juhani Salokandle esimest sammu Jaan Krossi tõlkimise juurde, mis aastate pikku viis Virumaa kirjandusauhinna pälvinud teoseni “Jaan Kross”, varjutab salapära.

Kirjanik, tõlkija ja kirjandusteadlane Juhani Salokannel ei tea nimelt siiani, kelle soovitusel otsustas Soome suurim kirjastus WSOY anda välja Jaan Krossi romaani “Keisri hull”, mille soomendamiseks pöörduti tema poole.

Sõrme Jaan Krossi loomingule andnud Salokandlel läks käsi takkatraavi ning aastate jooksul on tema vahendusel jõudnud soomlaste riiulisse kuus eesti klassiku teost.

Intellektuaalses ilutulestikus

Juhani Salokannel märkas esimest korda Jaan Krossi nime luuleraamatul, kui avastas koolmeistrist eestihuvilise isa raamaturiiulist luulekogu “Vihm teeb toredaid asju”.

Oli aasta 1969. “Mõni Krossi luuletus ilmus Soomes juba 1960ndatel ja teda pisut teati nendes kitsastes ringkondades, kes eesti luule vastu huvi tundsid. Siis hakkas ilmuma “Kolme katku vahel”,” meenutas Salokannel. Kümne aasta pärast tegi WSOY Juhani Salokandlele ettepaneku tõlkida “Keisri hull”.

“Mul pole siiani mingisugust aimu, kes oli kirjutanud siseretsensiooni, et see raamat tõlkida. Otsus oli tehtud, nii et mina muudkui alustasin tööd. Aga selle esimese siseretsensiooni kirjutaja peaksin vist välja uurima,” märkis tõlkija. Juhani Salokannel ei oska arvata, kas või millal oleks ta ise Jaan Krossi tõlkimiseni jõudnud.

“Olin selleks ajaks tõlkinud Ülo Tuuliku “Sõja jalus”. Täiesti võimalik, et kui “Keisri hullu” poleks mulle pakutud, oleksin läinud edasi mõne teise eesti kirjanikuga,” oletas ta.

Tõlge ilmus. “Keisri hullu” kiideti väga. “Annan au oma sõbrale, Helsingi ülikooli vene keele professorile, kes oskas näha, kui palju “Keisri hull” ja Jaan Krossi looming erineb nõndanimetatud nõukogude kirjandusest,” sõnas Salokannel. Sellest on ta kirjutanud Loomingus.

“Kaks kirjastust tegi Krossi teostega tööd – WSOY tõlkis suured romaanid, “Kolmandad mäed” ja teisi väiksemaid asju üks väiksem kirjastus, nõnda, et igal aastal tuli mõni uus raamat. Ja kriitika kiitis. Krossi vastuvõtt läks edukalt,” rääkis Salokannel.

Esimene isiklik kohtumine Jaan Krossiga leidis aset 1970ndate alguses ühel kirjanike liidu üritusel. Aastal 1980 sõitis Salokannel kirjaniku juurde mitme tõlkeküsimusega.

“Minu suhtlemine Jaan Krossiga hakkas väga töiselt. Tahtsin küsida “Keisri hullu” detaile, igasugused ukselingid ja muud asjad. Istusime koos hommikust õhtuni paar-kolm päeva. Olin koostööga väga rahul, läksin koju ja viimistlesin tõlke lõpuni,” jutustas Salokannel.

Aastate jooksul saadi kokku nii Soomes kui ka Eestis ning räägiti kirjanduse kõrval paljust muustki. Salokannelt vaimustasid Jaan Krossi hiilgav intelligents, huumorimeel ja tabav sõnastus.

“Jaan Krossiga töö tegemine, ka nende perekonnaga vestlemine, lõunalauas istumine, kohvijoomine – kõik see tähendas tõepoolest intellektuaalset ilutulestikku, keelemängu,” sõnas Juhani Salokannel.

“Jah, poiss hakkab juba kalambuuritsema,” öelnud Jaan Kross aastat viis tagasi oma romaanide tõlkijale heakskiitvalt tema aina arenevat eesti keele oskust tunnustades. Võimalik, et rähnipoja viis puu otsa ehk Salokandle eesti kirjanduse ja keele juurde ... veri.

Nimelt räägib tema suguvõsalegend, et keegi esivanematest põgenenud 250 aastat tagasi Eestist üle lahe Soome. “Mingisugune osa minus voolab eesti verd,” märkis tõlkija.
Juhani Salokandle Krossi-huvi pole piirdunud tõlgetega. Ta on rääkinud Jaan Krossist arvukatel seminaridel ja konverentsidel, viimati Tuglase Seltsi Jaan Krossi 90. sünniaastapäevale pühendatud seminaril, kus klassikust kõneles veel mitu soomlast.

"Suur saal oli rahvast puupüsti täis, inimesed seisid, nõnda et huvi Jaan Krossi vastu on tänapäeva Soomes suur," ütles Salokannel. Selleks puhuks ilmus Soomes "Kallite kaasteeliste" teine osa.

Jaan Krossi loomingust huvitatud noorel lugejal soovitaks tõlkija kõigepealt lugeda "Keisri hullu" - intriigi ja põnevuse pärast. "Minu meelisraamatuid on ka "Rakvere romaan". Seal on küll põnevust, aga see on kurvameelne, seal on mingi udu või vine. See on meeldinud minule väga," sõnas Salokannel ja märkis, et mõlemast romaanist ilmub Soomes uustrükk.

Virumaa kirjandusauhinnaga pärjatud teose "Jaan Kross" ladusa stiilivõtme leidis Juhani Salokannel tõlkides. "Üks minu eeskujusid on rootsi kirjanik Olof Lagercrantz, kelle uurimuse Marcel Proustist olen tõlkinud rootsi keelest soome keelde. Lagercrantz püüab avada Prousti raskepärasust tavalugejale, ja minu raamat teeb sedasama," arvas Salokannel.

"Tõlkimine tähendab alati kohandamist. Tõlge ei ole sõnasõnaline, seal on asju, mis on tehtud tuttavamaks või sobivamaks," ütles kogenud tõlkija ja kiitis "Jaan Krossi" eestindajat Piret Salurit. "Sõnavalikutes on ta väga osav. Ta valdab seda, et sellest, mida olen mina kirjutanud soome lugejale, saaks aru eesti lugeja."

Midagi enamat

Tuglase Seltsi juhina arvab Salokannel, et Eesti ja Soome vastastikune kultuuritutvus vajab pidevat tööd. "Tallinna õllekatesse tulekuks pole soomlasel vaja mingit Tuglase Seltsi, aga meie sõnum on, et minge Tallinnast kaugemale, sõitke edasi, vaadake ringi, tutvuge eesti kultuuriga. Eestlastele ütleksin, et täiesti arusaadavatel põhjustel on teie huvi suundunud Lääne-Euroopasse ja Ameerikasse. Aga pidage meeles ka Soomet. Soome ei ole üksnes Serena veepark, see on midagi enamat," kinnitas Salokannel, kelle viimane suurem koostöö eestlastega/virulastega oli mardilaada ettevalmistamine.

Suvel tuleb Juhani Salokannel taas Eestisse: ta on Kuressaare ooperipäevadel reisijuht.