Kolm nädalat tagasi ütles üks suuremaid Eestis tegutsevaid kaubanduskette Rimi, et hakkab oma brändi nime all müüma ainult imporditud sea- ja veiseliha. See põhjustas muidugi nii kohalike tarbijate kui tootjate pahameele.
Juhtkiri: Üldsuse mõju lihaärile
13. aprill 2010, 07:42
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Esiteks on õigustatult nördinud Eesti loomakasvatajad, sest Rimi tegi neile ettepaneku alandada sisseostuhinda. Kuna sellega ei oldud päri, otsustas kaubanduskett Eestis toodetud lihast loobuda.
Võib ju spekuleerida, et suure poeketi otsuse taga oli soov kohalikele lihatööstustele survet avaldada, saamaks liha kätte võimalikult odavalt. Aga loodetud tulemuseni igatahes ei jõutud.
Teiseks eelistab Eesti tarbija uuringute järgi lätlastest ja leedulastest enam kodumaist kaupa ja otsus loobuda kohaliku liha müümisest oli ilmselgelt ebapopulaarne.
Näiteks interneti suhtlusvõrgustikus Facebook ühines mõne päevaga sõnumiga "Boikott Rimile - Eesti liha tagasi letile!" ligi 4000 inimest, samal ajal kui Rimil oli fänne vaid 2400.
Ja asi ei ole ainult Eesti tarbija solidaarsuses oma tootjaga ega identiteedis, et seepärast peab toidupakendil olema märgis "Eesti". Asi on ka selles, et oma põhitoiduse peaks inimene kätte saama võimalikult kodu lähedalt, võimalikult värskelt ja säilituslisanditeta.
Eile otsustas Rimi juhtkond, et Eesti sea- ja veiseliha tuuakse lettidele veel enne, kui on sõlmitud tsentraalsed ekspordilepingud, mille üle seni on läbirääkimisi peetud Rakvere Lihakombinaadi, Atria ning Saaremaa Lihatööstusega.
Igatahes on juhtunu hea ja julgustav näide sellest, et suurettevõte peab arvestama üldsuse reageeringuga - tõsi, seda ka oma huvides, et olla konkurentsivõimeline.