Toomas Herm: Miks kukkus alla Poola presidendi lennuk?

Toomas Herm Foto: Virumaa Teataja

Laupäeva hommikul vapustas maailma uudis Venemaal Smolenski lähedal alla kukkunud Poola presidendi lennukist ja presidendi, riigi esileedi ning kõrgete sõjaväelaste ja poliitikute hukust.

Nii Venemaa kui ka Poola on alustanud uurimist, mis peab selgitama katastroofi põhjuse. Tähtsaim küsimus, millele peab uurimine vastuse andma, on see, mis olid piloodi äärmiselt kummalise käitumise põhjused.
Aga on ka teisi, mis ootavad vastust.

Jälgisin nädalavahetusel sündmuste käiku Vene võrguväljaande Gazeta.ru vahendusel. Selle võrguväljaande vahendusel jälgisin aastaid tagasi peaaegu reaalajas ka Beslani traagiliselt lõppenud pantvangikriisi kulgu.

Mahajäetud lennuväli

Viktor Petrovits, kes nägi koduaknast Poola presidendi lennuki katastroofi, rääkis võrguväljaandele Gazeta.ru, et Smolenski Severnõi sõjaväe lennuväli enam praktiliselt ei tööta. Väeosa kolis sealt välja eelmisel aastal.

Lennuväljal olevad lennumasinad Il-76 on vanametall.
"Lennuk hakkas kalduma vasakule, tiivaga kiilus kinni ja kadus. Mootorid möirgasid, aga pärast jäi kõik vait," jutustas Viktor Petro­vits.

Tulekahju, nagu seda oli näha telepildist, mees ei näinud. Samuti ei näinud tulekahju väike tüdruk, kes ehmunult miilitsajaoskonda jooksis ja teatas, et lennuk tahtis talle peale kukkuda.

Viktor Petrovitsi andmetel on kohal, kuhu lennuk kukkus, lennuvälja esimesed signaaltuled - roostes traadiga kolme mädanenud puuposti külge kinnitatud lambid. Lampides on tavalised koduses majapidamises kasutatavad pirnid.

Tsiviillennuväljadel on navigeerimisaparatuur, mis võimaldab piloodil maanduda nn pimesi ehk aparatuurinäitude järgi. Severi lennuväljal need puudusid.

Kummalist kohavalikut maandumiseks saab seletada Poola presidendi Lech Kaczyński tiheda ajagraafikuga.

Kui lennumasin oleks õnnelikult maandunud, jäänuks presidendil ja tema saatjaskonnal umbes kolmveerand tundi, et sõita Katõni memoriaali juurde, mälestamaks tuhandeid Stalini käsul mõrvatud Poola ohvitsere.

Kindlad turvanõuded

Ohutuks maandumiseks on kehtestatud turvanõuded. Üks neist on ilma miinimum kahe olulise faktoriga, milleks on nähtavus ja pilvede kõrgus.

Need faktorid erinevad nii eri lennuväljade, lennukite kui ka lendurite puhul.

Poolas teenindab kõrgeid riigitegelasi ja sõjaväelasi õhujõudude 36. polk.

See on eliitväeosa ja seal teenivad riigi parimad piloodid. Seega piloodi kompetentsuses ei pruugi kahelda.

Lennuk Tu-154, millega president ja tema kaaskond lendas, saab ohutult maanduda, kui nähtavus on vähemalt 800 meetrit ja pilved pole madalamal kui 60 meetrit.

Severnõi lennuvälja ilma miinimum on järgmine: nähtavus vähemalt 1000 meetrit ja pilvede kõrgus vähemalt 80 meetrit.

Umbes poolteist tundi enne presidendi lennukit maandus Severnõi lennuväljal Jak-40 Poola ajakirjanikega pardal. Pool tundi hiljem tekkis lennuväljal udu. Ilmajaama teatel langes nähtavus kohati kuni 500 meetrini. Seega ei oleks tohtinud presidendi lennuk maanduda.

Piloodi käitumine

Piloot tegi enne traagiliselt lõppenud maandumist lennuvälja kohal kolm ringi. Üheks põhjuseks pakuvad spetsialistid, et ta lootis ilma paranemist.

Maandumisel ületas lennuk määratletud laskumiskiirust, mis on kolm meetrit sekundis. Presidendi lennuki laskumiskiirus oli aga üle viie meetri sekundis, küündides kohati isegi kuni seitsme meetrini sekundis.
Samuti maandus presidendi lennuk allpool maandumistrajektoori.

Seega oli rikutud juba kolme turvalisuse nõuet: maandumistrajektoori, laskumiskiirust ja ilmatingimuste miinimumi.

Lennujuht oli andnud piloodile korralduse minna üle horisontaallennule.

Aga kes on lennujuht? Lühidalt öeldes - elupäästja.

Küllap paljud on lugenud meediast uudiseid, kuidas lennujuhi oskuslik ja kiire tegutsemine on hoidnud ära katastroofi. Kahjuks on ka vastupidiseid näiteid, kuidas lennujuhi viga on kaasa toonud korvamatuid tagajärgi.

Lennujuhi suhtlemist presidendi lennuki piloodiga on nimetatud kahel moel: käskis ja soovitas.

Arvestades lennujuhi funktsiooni, siis ükskõik mil moel või missugustel juriidilistel alustel see suhtlemine ka ei toimuks, on piloodil mõistlik lennujuhi korraldustele või soovitustele alluda.

Piloot aga eiras lennujuhi korraldust minna üle horisontaallennule. Samuti ei võtnud ta kuulda soovitust või korraldust lennata varulennuväljale 200 kilomeetri kaugusele Minski või veelgi kaugemale Moskvasse. Ka on märgitud, et lenduril oli võimalus lennata 140 kilomeetri kaugusele Vitebskisse.

Arvestades turvalisusnõuete rikkumisi ja lennujuhi korralduste või soovituste eiramist, siis teisiti ei saanudki see lugu lõppeda.

Muud küsimused

Poola endine president Lech Walęsa on juba avaldanud arvamust, et piloot võis täita kellegi näpunäiteid. Keda ekspresident silmas pidas, pole teada.

Üheks mõjutajaks pakutakse president Lech Kaczyńskit. Poola ajakirjanikud meenutasid, kuidas Kaczyńskil oli tekkinud 2008. aastal konflikt piloodiga, kes Vene-Gruusia vastasseisu ajal maandus turvalisuse huvides Thbilisi asemel Aserbaidžaanis.

Piloodi käitumise võis tingida ka isiklik soov hoida presidenti ja tema kaaskonda ajagraafikus.

Olgu selle tulekahjuga, kuidas oli. Sündmuse vahetud pealtnägijad väidavad, et seda polnud. Telekaamera pilt aga näitab vastupidist.

Küll aga on kummaline asjaolu, et kiirabi välja ei saadetud. Väidetavalt olla kõik surnud. Kes ja mis alustel seda otsustas? On ju teada mitu juhtumit, kus inimesed on hullemateski olukordades imekombel ellu jäänud.

Vastupidiselt kohapeal otsustajate ütlustele meenub Poola Eesti suursaadiku Tomasz Chłońi ütlus laupäeva lõunal Kuku raadiole antud intervjuus, et tema andmetel võis kolm inimest eluga pääseda. Diplomaadid aga tavaliselt niisama midagi ei ütle.

Tõsi, lennuseltskonnaga oli väike segadus. Üks end halvasti tundnud presidendikantselei töötaja oli lennust loobunud, samas aga ei pidanud lendama presidendi nõunik, kuid ometi leiti tema surnukeha koos teiste katastroofis hukkunutega.

Loodetavasti annab juurdlus küsimustele vastused.