Tamsalu vallavanem Toomas Uudeberg kutsus esimest korda kokku valla külade ümarlaua, sest vallavalitsuse opositsioonilt kostub kriitikat, et omavalitsus ei pööra külaelule piisavalt tähelepanu.
Külaelu suretab teoinimeste vähesus
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
"Kõige suurem valupunkt on meie vallas omavalitsuse tasandil nii-öelda seisva vee sündroom, mis peletab eemale tegusaid inimesi, näiteks meie vallast pärit haritud oma ala spetsialiste või ettevõtjaid," rääkis Uudeküla seltsielu eestvedaja Katrin Uudeküll, kes kuulub Tamsalu vallavolikogus opositsiooni.
Seejuures ei pruugi küsimus olla üldse infrastruktuuris või investeeringute vajaduses, vaid teinekord on määravad kohapealsete otsustajate hoiakud, suhtumine ning suhtluskultuur.
"Tamsalu vallas pärsib külaelu arengut valla keskusele põhitähelepanu osutamine, mida peegeldab ka valla eelarve ning tehtud otsused," ütles Uudeküll.
Valupunkte leidub
Katrin Uudeküll lisas, et Tamsalu valla maaelu areng on seotud veel järele jäänud aktiivsete kodanikega.
"Osa neist inimestest tegeleb mittetulundussektoris, teine osa neist püüab luua iseendale töökohta maapiirkonnas ettevõtte asutamisega," lausus ta, toonitades, et iga väiksematki tegijat tuleks märgata.
"Kui neid tegijaid tekib meie piirkonda kriitiline mass, siis on ka lootust alustada Tamsalu valla arengupotentsiaali rakendamisega," nentis Katrin Uudeküll.
Tema arvates on seejuures oluline tekitada mitmekülgsed info- ja suhtlusvõrgustikud, et tegijad võimalused üles leiaksid.
Põllupidaja ja lüpsikarja omanik Jaan Kiisk pidas kohaliku maaelu üheks valulisemaks probleemiks kasvavat kuritegevust.
"Alates möödunud sügisest on metallivargad tekitanud minu majapidamisele kahju rohkem kui 150 000 krooni eest, mis on hakanud tõsiselt pärssima majandustegevust," ütles Kiisk. Ettevõtja arvates tuleks järgmisel külade ümarlaual võtta käsile naabrivalve tõhustamise küsimus.
Ümarlauda vaja
Üks peamisi teemasid, mis kokkusaamisel tõstatati, oli juurdepääs küladele ja neist väljapääsemine - lume lükkamine talvel ning teede olukord lumevabal ajal.
Veel räägiti ühistegevusest. Kohale tulnud inimesed olid aktiivsed ja võtsid sõna ning püstitasid küsimusi.
Toomas Uudeberg tõstis esile kolme elanikuga Koiduküla, kus püütakse elus hoida traditsioone, mis pärit juba sõjaeelsest ajast.
"Mina isiklikult soovin, et järgmine külade ümarlaud tuleks juba maikuus," ütles Katrin Uudeküll. Tema sõnul on tähtis külainimesed hoolikalt ära kuulata ning kohaliku maaelu valupunktidele leevendus leida. "Tegime volikogule ettepaneku kodanikualgatuse või külaelu komisjoni moodustamiseks juba eelmise aasta novembris, kuid võimul enamus otsustas, et eraldi komisjoni ei ole meie vallas vaja ja töö teevad ära kõik teised komisjonid," selgitas olukorda Uudeküll.
Ta avaldas lootust, et vallavanema kokkukutsutud külade ümarlaud täidab selle funktsiooni, kuigi kõige paremini toimivad ikkagi need koostöövormid, mis on kodanike enda algatatud ja millele omavalitsus on andnud heakskiidu.