/nginx/o/2024/10/18/16427063t1h217a.png)
/nginx/o/2010/04/16/350364t1hd333.jpg)
Kes oleks osanud arvata, et meid, kes me elame piirkonnas, kus suuri looduskatastroofe ette ei tule, võib mõjutada vulkaanipurse. Aga mõjutab.
Juhtkiri: Tuld ja tuhka
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eestist linnulennult 2500 km kaugusel Islandil otsustas Eyjafjallajökulli liustiku all asuv vulkaan tegutsema hakata. Selle tagajärjel on suletud paljude Euroopa maade õhuruum ja ka Eestis on lennuliiklus häiritud.
Vulkaan tuletab inimestele meelde, et meie planeedil on kõigel kõigega seos ja tasakaal habras. Küll on lennukitega pilvi ära aetud, soovitud jõgesid teistpidi voolama panna. Looduse vastu ei saa ja ta on jätkuvalt arvestatav jõud, millest inimene üle ei käi, kuid mida võib samas rikkuda ja hävitada.
Suurbritannia juhtiva vulkanoloogi sõnul võib Islandi vulkaanipurse tekitada lennuliikluses probleeme kuni pool aastat ja see tähendab lennufirmadele tõsist kahju. Tuuletus on tuhapilve hoidnud tiheda ja aeglaselt liikuvana. Kardetakse, et paljud riigijuhid ei jõua lennuliikluse seiskumise tõttu ka Poola presidendi matustele.
Kes tõesti oleks arvanud, et Brüsselist Tallinna lendamist takistab vulkaanipurse. Või et näiteks Kristiina Ojuland ei jõua Lääne-Virumaale põllumeestega kohtuma vulkaanipurske tõttu.
Ehk tuletab loodus nii meelde, et tegelikult on Tallinn mõnele maakohale ikka lähemal kui Brüssel, olgugi et vahepeal tundus vastupidi.
Vulkaanid on maamunal ka varem palju pahandust teinud. Meenutagem kas või kuulsat Krakatau purset 1883. aastal, mille tagajärjeks on peetud päikeseta suvesid.
Ka islandlastel on vulkaanidega kurbi kogemusi olnud, nimelt purskas seal sada aastat enne Krakataud Laki-nimeline vulkaan.
Nii kummaline, kui see pole, on ka Eestis oma vulkaan olnud. Nimelt oli Tudulinna aleviku lääneserval paiknev suure lohuga linnamägi kantud Tuhala mõisast pärit kuulsa kartograafi Ludwig August Mellini 1798. a ilmunud maakaardile kui kustunud vulkaan.
Loodetavasti loodus Islandil siiski taltub ja inimesed saavad rahulikult edasi elada, olles kogenud, et kõik siin maamunal ei sõltu ainult meist.