1. Mis on maailma vanim elukutse? Ei-ei mitte see, mida teie arvasite. Piibel kirjutab hoopis nii: "Ja Jehoova Jumal võttis inimese ja pani ta Eedeni aeda harima ja hoidma." (1. Mo, 2, 15) Ja see toimus juba enne naise loomist. Nii et ... vanim elukutse on? ... Õige! - aednik, kes paradiisi aeda hoidis ja haris. Alguses läks tal kõik hästi, aga (nagu ikka hea elu korral) inimene muutub lohakaks ja varsti on kuri karjas.
2. Kes see on? Kui ta on hall - toob ta õnne, must - toob muret, valge - vaeva. Vares see pole, toonekurg ka mitte. Väike vihje: kui näete teda hommikul, toob ta teile hoolt, lõunal leina ja õhtul õnne. Ei-ei, peaparandus ei ole. Kägu ka mitte. Veel vihje: Ivo Linna laulab, et "neid hoidma peab, nad meile õnne toovad". Ämblik muidugi!
Austraalias nägin oma silmaga, et ta oli paari ööga kudunud ukse ette nii suure võrgu, mis kattis terve ukseava. Perenaine tahtis hommikul õue minna ja - ei saanudki. Mitu päeva käisime teist kaudu.
Kui ma arvasin, et võrgu võiks ju ära pühkida, vaatas pererahvas mind kaastunde ja lootusetu pilguga: oh need eurooplased elavad ja lähevad vist alati otse nagu siga läbi rukki ...
See sai mu Rohelise Ärkamise hommikuks. Iga päev lisandus uut: pargis ei korjata maha kukkunud oksi ära, sest putukadki vajavad kodu; kuivanud puud võetakse vaid nii palju lühemaks, et nad enam kaela ei kuku; pühapäeviti lähevad vabatahtlikud ja pensionärid loodusesse, et võõrliike halastamatult välja juurida - inimese poolt sisse toodud "külalistega" on austraallased eriti hellaks tehtud. Tagasi tulles olin teine inimene, teist usku.
3. "Oi kui ilusad jorjenid sul on!" kiidab tuttav kunstnik mu liiliaid. Tahaks nähvata, et ise oled jorjen. Aga ei sobi ju jorjenile liiga teha.
Ilmselt on nende peres tõesti kõik suvelilled jorjenid, püüan oma haavumist maha suruda. Pean talle lühiloengu: nad on daaliad, mida vanaemad kutsuvad ka jorjeniks, ja nime on nad saanud Rootsi botaaniku Dahli järgi, kes oli kuulsa Carl Linnè õpilane.
Õnneks oskab ta õigel ajal vait olla ega küsi, kesse Linnè veel oli. Jumal lõi, Linnè korrastas, teavad rootslased oma kuulsaima teadlase ehk botaanika kuninga kohta öelda. Kolm aastat tagasi tähistas kogu maailm Linnè 300. sünnipäeva. Isegi Jaapani keiser tuli Rootsi kohale.
4. Mis see õitseb? Kui kõrgeks see kasvab? Mis värvi see on? Kas see? - Küllalt! Ärge kunagi öelge aedniku kuuldes taime kohta "see". Auto, maja, isegi tõukoer võib see olla. Kõik aias kasvav on tema.
Ta tärkab ja võrsub, ta puhkeb ja õitseb, ta sädeleb kastes ja sirutab päikese poole, ta meeldib ja meelitab, ta on oma ilust teadlik ja teeb sust sõltlase - ta on lill või puu või põõsas või lihtsalt taim, aga ta on Tema ise.
Ja aednik on tema jaoks, mitte vastupidi. Kui te olete sellest nüüd teadlikuks saanud, siis palun püüdke jätta endast viisaka ja hooliva inimese mulje ja ärge enam kunagi esitage ülaltoodud sobimatuid küsimusi.
Küllap siis märkate varsti, et aednikud hakkavad teisse kuidagi lahkemalt suhtuma, ehk pika peale isegi lugu pidama (kui nad on teie jämedused unustanud).
5. Asjaõigusseaduse järgi kuuluvad naabri õunad-ploomid-pirnid, mis okstega üle aia ulatuvad, teile. Võite rahus mekkida, kindlasti on nad teie omadest paremad. Küla leib on ikka magusam.
Aga - kellele kuuluvad vaarikad, mis teie aias kasvavad, kuid ometi aia alt läbi poevad ja teie naabri kiviktaimlast roosipõõsaste vahelt nina välja pistavad. Need pole enam üle aia kummarduvad oksad - vaarika juured on meetri sügavusel ja nad on hä-vi-ma-tud!
Ükski aed ega kraav ei pea neid kinni. Kui te tahate vähegi korraliku inimese nime kanda ja oma naabritest veidigi hoolite, siis ärge istutage ühelgi juhul naabri krundi serva vaarikaid vms anastajaid. Asi pole enam viisakuses. See on lausa vastutustundetu!
Kui te tahate naabrit tingimata oma aia poolt tervitada, istutage parem kõrvits ja kastke teda hoolega. Muide, Setu talumuuseumis olid kõrvitsataimed istutatud suurte põhupallide otsa ja neid kasteti virtsaveega. Nad nägid välja kui Amazonase ürgmetsa lihavad liaanid! Ka meloni või arbuusiga võite proovi teha, needki on toredaks üllatuseks.
6. Kas Aadam oli hea aednik? - Kindlasti mitte. Küllap ta trampis värskelt külvatud murul ja sõi tooreid õunu. Kui ta oleks kohusetundlikult oma tööd teinud - õnnistus ülevalt poolt oli tal ju omast käest võtta -, siis poleks temaga selliseid jamasid juhtunud: jäi töötuks ja aiast ka ilma.
7.-17. Kevad on käes!